Ammu-ammu enne seda, kui inimene veevärgi välja mõtles, oli loodusel
dušiotsik juba olemas. Habemeajamispintslist rääkimata. «Muidugi olid,» kinnitab
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanika osakonna kuraatori ülesandeid täitev
Tartu Ülikooli bioloogia ja ökoloogia instituudi teadur Ülle Reier naerulsui
ning sukeldub suurde kappi tõendusmaterjali otsima.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kuraator Egle Köster hoiab paremas käes dušiotsikut ehk lootose õie kuivanud südamikku. Vasakus käes on tal habemeajamispintsel ehk nipa palmi vili. Foto: Margus Ansu