Tartu Ülikoolil tuleb füüsikainstituudi juurdeehitise tegemiseks lubatud euroraha saamiseks kiirelt tegutseda, kuid füüsikute naabrid pole kavandatud ehitise asukohaga päri.
Ülikool eelistab füüsikud jätta Riia tänavale
29. oktoober 2009, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikool tegutseb selle nimel, et teha füüsikainstituudi juurdeehitis Riia 142 kinnistule, kinnitas Tartu Ülikooli kantsler Andres Liinat.
Mitu aastat tagasi otsustatud Riia tänava lõpus asuva füüsikainstituudi laiendamise plaan teostub juhul, kui ülikoolil õnnestub füüsikute naaberkinnistu Riia 148 omanikega mõlemaid pooli rahuldav lahendus leida.
Liiga suur hoone
Milles siis asi? Füüsikainstituudi viiekorruselise peamajaga sama kõrge, ligi 2300 ruutmeetrile kavandatud juurdeehitis on liiga suur ja liiga kinnistute piiri lähedal, see varjab ära naaberkinnistule kunagi tulevad hooned, väitis Riia 142 detailplaneeringu viimasel avalikul arutelul 16. oktoobril Riia 148 kinnistu esindaja Kaspar Ilves.
Naabrid soovisid arutelul, et juurdeehitis tuleks füüsikainstituudi olemasolevast hoonest teisele poole, parkla ja basseini kohale. Arutelu lõppes otsusega jätkata planeeringuprotsessi. «Naabri ettepanek, et tehke oma maja teisele poole, minu krundist eemale, ei ole põhjendatud,» väitis Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven. «Kui osapooled lahendust ei leia, võtab planeeringuvaidluses seisukoha maavanem.»
Riia 148 kinnistu ühe omaniku, Evi Ilves-Schalki sõnul on vaidluse peamine põhjus selles, et Tartu linnavalitsus ei ole täitnud teenindusmaa määramise ebaseaduslikkuse kohta käivat kohtuotsust.
«Tartu linnavalitsus määras füüsikainstituudi kinnistul teenindusmaa tulevikus ehitatavale majale,» selgita ta. «Seda seaduse järgi teha ei või, kohus tühistas selle otsuse. Aga linn ei täitnud kohtuostust ja määras uuesti teenindusmaa ehitada kavatsetavale hoonele.»
Vaidlus kulutab aega
Demokraatlikus ühiskonnas pole piirinaabrite sellistes vaidlustes midagi keelatut. Kõnealuse vaidluse häda on aga selles, et see kulutab väärtuslikku aega: ülikoolil tuleb füüsikainstituudi kalli juurdeehitise tegemiseks esitada tuleva aasta aprilliks eurotoetuse taotlus.
Viimase jaoks on vaja aga projekti ja ehitusluba, mille saamise eeldused on vaieldud vaidlused.
«Lahenduse saamiseks on vähe aega jäänud, vaid mõni nädal,» märkis Liinat.
Ülikool peab praegu naaberkinnistu omanikega läbirääkimisi. Kui naabrid lähiajal kokkulepet ei saavuta, tuleb ülikoolil hakata kaaluma, kas füüsikainstituudi võiks ehitada mujale.
Ideekonkurss
• Tartu Ülikooli füüsikainstituudile Riia 142 kinnistule passiivmaja eeldustega juurdeehitise tegemiseks korraldatud arhitektuurilisele ideekonkursile laekus 20 tööd.
• TÜ töötajatest, arhitektidest ja Tartu linnavalitsuse esindajast koosnenud žürii valis välja kolm võidutööd – «Admiral», «Das Models» ja «Lükat».
• Homme kell 15 avatakse võidutööde nimekaardiümbrikud. Lõplik otsus, milline saab olema füüsikainstituudi juurdeehitis, tehakse pärast läbirääkimisi kolme võidutöö autoritega.
Allikas: Tartu Ülikool
Kohtuveskid muudkui jahvatavad
Füüsikainstituudi maa kõrval olev Riia 148 kinnistu ja selle lähedale jääv Ringtee 77 kinnistu on osa talumaast, mille pärijad tagasi said.
Kuid Riia 148 ja Ringtee 77 kinnistu omanikud pole maa tagastamisega rahul. «Tartu linnavalitsus tagastas omandireformi käigus meile tagastamisele kuulunud Tamme A-20 maaüksusest seadusevastaselt osa maad Tamme A-20 naabrile,» selgitas Riia 148 üks omanik Evi-Ilves Schalk.
Ringkonnakohus tunnistas 1998. aastal seadusvastaseks Tamme A-20 naabrile maa tagastamise korralduse, Tartu linnavalitsus tunnistas selle seadusvastase korralduse kaks aastat hiljem kehtetuks. Kuna linnavalitsus ei ole seni sellesisulist seaduslikku korraldust vastu võtnud, nõuavad Riia 148 ja Ringtee 77 kinnistu omanikud Tartu linnalt kohtus kahjutasu.
«Maa tagastamisel on vääratusi olnud, kuid kokkuvõttes ei saanud nad petta,» ütles Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven (pildil). Ta selgitas, et kui kõnealuse talumaa endised piirid oleks väljamõõtmise ajal filigraanselt paika pandud ja maa oleks saanud täpselt endistes piirides tagastada, oleksid praegused omanikud vähem maad saanud. «Eksperdid on kindlaks teinud, et nad said tagasi rohkem maad,» märkis Ahven.
Hiljuti arutas maaomanikele tekitatud kahju suurust halduskohus, mis leidis, et Tartu linnavalitsus ei ole neile kahju tekitanud. Nüüd on vaidlus jõudnud ringkonnakohtusse. (TPM)