| Riikliku ehitisregistri andmeil peaks Tigutorn valmides olema 89,92 meetrit kõrge. Nii kõrgele küünib hoone tipus olev mast. Hoone enda puhul saab aga rääkida mitmest kõrgusest, mis kõik justkui on õiged. Tegelikult ei ole aga üksüheselt kokku lepitud, kuidas hoone kõrgust mõõta. Samane olukord tekib aeg-ajalt maailma kõrghoonete reastamisel, kus vahel võetakse katusel kõrguv antenn arvesse ja vahel jälle mitte, osutab Tigutorni kinnistu detailplaneeringut koostanud Mart Hiob. Ta ei mäleta planeeringu koostamise ajast suurt diskussiooni, hoone kõrgus tuli hoonestuskavast ja sai detailplaneeringusse kirja maksimaalselt 70 meetrit. Vaieldav küsimus Niisamuti osutas Tartu abilinnapea Anto Ili, et erialainimeste ringis puudub üksmeel, kuidas ikka hoone kõrgust lugeda: kas katuseharjani, korstnatipuni või lugeda ka antenn kaasa. Tigutorni puhul aga hoone tipus oleva mastiga üksi asja ära ei seleta, sest ka hoone müüride tipp on projekti kohaselt 86,22 meetri kõrgusel. See on enam kui 16 meetrit detailplaneeringuga lubatust enam. Kuidas selline asi võimalik on ja veel enam, kuidas seda juriidiliselt korrektseks saab pidada? Läinud aasta 5. juulil määras Tartu linnavalitsus Väike-Turu 5 ärihoone-korterelamu projekteerimistingimused. Istungit juhatas linnapea Laine Jänes. Muu hulgas on tingimustes kirjas, et arhitektuur on nüüdisaegne, kõrgetasemeline, piirkonna elukvaliteeti parandav. Tingimuste kaheksas punkt käsitleb hoone suurimat lubatud kõrgust. Sõnastus on järgmine: «hoone täiskõrgus vastavalt detailplaneeringule (kuni 70 m maapinnast), tehnoruumide, treppide ja vaatetorni osa võib väiksemas mahus ulatuda üle detailplaneeringuga lubatud kõrguspiiri.» Linna arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid hoidus tõlgendamast, kuidas tuleks mõista väljendit «väiksemas mahus». Ta viitas, et ei olnud nende tingimuste koostamise ajal veel praeguses ametis. Esteetika Linnaarhitekt Tiit Sild osutas aga, et linnavalitsus andis hinnangu, et just nii sobib ja see ongi väiksemas mahus, mullu novembris hoone projekti järgi ehitusluba andes. Silla selgitusel sai hoone kõrgust esteetilistel kaalutlustel. «Lõigake tipp maha ja vaadake, mis järele jääb!» kõlas üks kommentaar. Kui hoone tipus olev spiraal oleks olnud kolme-nelja ülemise korruse ehk siis korterite asemel ja hoone planeeringuga sätestatud kõrgusega, polnuks see nii sihvakas, leidis linnaarhitekt. Aga juriidika? Võti peitub terminis täiskõrgus. Võhik võiks arvata, et täiskõrgus on hoonel selle hoone tipus põleva punase lambikese juures, mis madallendureid peaks hoiatama. Definitsiooni annab aga majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri määrus nr 69 pealkirjaga «Ehitise tehniliste andmete loetelu». Selle paragrahvist 23 selgub, et «täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini». Tigutorni kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini on 69,95 meetrit. Tavalise väikse kortermaja puhul tähendab planeeringus antud maksimaalne kõrgus katuseharja. Linnavalitsus kontrollib Üks küsimusi on, kas ei ole tegu linnavalitsuse poolt väga julge planeeringu tõlgendamise ja pretsedendi loomisega. Anto Ili vastas, et linnavalitsus on istungil seda teemat korduvalt arutanud. Kõik on olnud õiguslikult korrektne, on seni leitud. «Kui istungil oleks leitud, et see on ebaseaduslik, oleks see tagasi lükatud,» märkis ta. Siiski on linnavalitsuses alustatud sisejuurdlust. Kõik dokumendid, mis Tigutorni ehitusloa väljastamisse puutuvad, vaadatakse abilinnapea Ili kinnitusel uuesti läbi. «Praegu ütlen, et kõik on korras, selle alusel, mis ma tean, ja tean sama mis istungilgi,» ütles Ili. Veel küsis ta: kui tookord olid põhjendused linnavalitsuse liikmetele piisavad, mis siis muutunud on? --------------------------------------- Tartu Postimees on
kirjutanud segadustest planeeringutega • Tartu Kaubamaja katusele tekkisid ehituse käigus hiiglaslikud ventilatsioonikambrid ning nende peale omakorda niinimetatud seened ehk ventilatsioonisüsteemi väljaviigud. • Supilinna Herne 42 kortermaja kerkis kivimajana, kuid detailplaneering nägi ette puitmaja. Ka hoone fassaadi oli pööratud. • Maavärin ja praod Karlova eramus, kui naaberkrundil rammiti vundamendivaiu maasse, ehkki planeering lubas vaid puurvaiamist. • Narva maantee 84 kortermaja tuli kõrgem kui detailplaneering lubas. |