Arusaadavatel põhjustel ei hinda aga siinsed põllumehed hanesid põrmugi sama kõrgelt kui haned põllumehi. Kuu jagu kestnud hanede üleränne saab selle nädalaga läbi ja eilse seisuga oli keskkonnateenistusele laekunud avaldusi enneolematult suurte hanekahjude kohta. 15 avaldusest selgub, et haned on Tartumaal kahjustanud ühtekokku 550 hektarit põllu- ja rohumaid. Tartumaa keskkonnateenistuse juhi Jalmar Mandeli kinnitusel võib see olla kümnendi suurim hanerünnak maakonnas. Jutt käib mitmesaja tuhande kroonisest kahjust – täpsem summa selgub sügisel, kui põldudelt saamata jäänud viljatonnid kokku lüüakse. Kümme tuhat põllul Ornitoloog Aivar Leito sõnul ei ole hanede üleränne Eestis tänavu erandlik. «Küll aga on see erandlik Tartumaal, kus haned leidsid üles head põllud,» rääkis ta. «Tartumaa põllumehed on hästi põldu harinud. Hanele on vaja esiteks laia söödamaad ja teiseks ööbimis- ja puhkepaiku, mida on Tartu ümbruses piisavalt.» Leito peab silmas eelkõige järvi – ülerändeala ulatub Aardla järvest Võrtsjärveni välja. Siinkandis on Leito sõnul ülioluline koht, kus haned enne Põhja-Venemaa avarustesse pesitsema suundumist põhjalikult, lausa nädal-poolteist end nuumavad. Haned ootavad ära suviviljakülvi, nopivad välja viimase kui tera ja lendavad siis kirde suunas, Põhja-Jäämereni välja. Parv lendab keskeltläbi 400–500 kilomeetrit päevas ja teeb siis vahemaandumise, et puhata ja keha kinnitada. «Pärast siinviibimist ei peatu haned mujal enam pikalt – siin on see viimane nuumamisbaas,» lausus Leito. «Nad talletavad varurasva näol energiat pesitsemiseks ja munemiseks.» Tartu maakonnas, Viljandimaal Võrtsjärve servas, Vooremaal ja Kagu-Eestis on Leito hinnangul tänavu peatunud 100 000 hane, mis on suur osa Eestit ületavast umbes 400 000 hanest. Ühelt suurelt põllult võib korraga matti võtta kuni 10 000 hane. Põldudel laiutas tegelikult kaks läbirändavat haneliiki – suurlaukhani ja rabahani. Kummaline piir Jalmar Mandeli sõnul hüvitati kaitsealuste ja/või rändel lindude tekitatud kahjud varem täies ulatuses, alates 2004. aastast on aga makstav summa piiratud 50 000 krooniga taotleja kohta. 2003. aastal maksti Tartumaal kokku hüvitist veel 180 000 krooni, ent järgnevatel aastatel on hüvitised olnud palju väiksemad. Mullu said farmerid kokku vaid 34 000 krooni kahjutasu, sest ka hanekahjustused olid väikesed. Mandeli hinnangul oleks põllumehe suhtes õige hüvitada kogu tekitatud kahju. Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimehe Jaan Sõrra sõnul ei rahulda 50 000 krooni suurune kahjuhüvitise ülempiir farmereid kaugeltki. «Ainuüksi Rannu kandi Kure mõisas on kahju juba veerand miljonit krooni,» lausus ta. «50 000-kroonine kompensatsioon rahuldaks siis, kui süüakse tühjaks 20–25 hektarit viljapõldu.» Kevadel hanesid lasta ei tohi ning ornitoloogide hinnangul poleks üksikute lindude tapmisest ka mingit erilist kasu. Ligi nelja tuhandet hektarit hariva Tartu Agro peaagronoom Eino Härm ütles, et haned on tugevalt kahjustanud enam kui sada hektarit teraviljapõldu ja 72 hektarit rohumaad. Keskkonnaametnikud määravad kahjustuse hane väljaheidete järgi. «Kõige rohkem tuli nelja ruutmeetri kohta 210 junni,» lausus Härm. Tema sõnul niitsid haned raiheinamaa ära, justkui oleks sellest muruniitjaga üle käidud. Talinisupõllul kitkusid haned orast. Härmi varasem kogemus kinnitab, et saak tuleb sel juhul kuni poole väiksem kui kahjustamata alal. «Mõned aastad tagasi tuli kahju nisusaagilt hektari kohta kaks tonni.» Võrdluseks – tavaliselt saab hektarilt 4-5 tonni saaki. Niisiis arvutab Härm hanede tekitatud kahju ainuüksi nisupõllul enam kui 300 000 kroonile. Seni pole tema sõnul ka mingeid pikaajalise toimega aineid, mille põllule pritsimine haned eemale peletaks. Niisiis, haned – tore, et tulite ja kevade tõite, aga veel parem, et nüüd ära lendasite. |
