| Jaani kiriku sihtasutuse nõukogu juhtiva Jänese sõnul lahkus sihtasutuse juhataja Juhani Jaeger nõukogu märtsikuiselt istungilt ülesandega koostada miljoneid maksev projekt, mille täitmiseks taotleda Euroopa Liidult terrakotade heaks raha alates tulevast aastast. «Terrakotade restaureerimise protsessi on tarvis kindlustada ja kiirendada,» ütles Jänes. «On tähtis, et see töö ei jääks ainult ühe inimese kanda ning tekiks järjepidevus, nagu oli vanasti: meistrid, sellid, õpipoisid.»Veerandsada kuju aastas Saksakeelsetele külalistele Tartut tutvustava giidi Lili Kängsepa sõnul on turistid nii mõnelgi korral Jaani kirikus pettumust väljendanud, öeldes, et lootsid näha rohkem. «Tavaliselt püüan ennetada nende küsimusi näha olevate terrakotade vähesuse kohta,» tõdes Kängsepp. «Selgitan, et nende restaureerimine käib, et see võtab lihtsalt aega.» Terrakotad ehk põletatud savist figuurid pandi Jaani kirikut ehtima arvatavalt peamiselt 14. sajandil. Originaalkujude restaureerimiseks ja konservimiseks on muinsuskaitseamet alates 2000. aastast eraldanud kokku 1 186 000 krooni ehk ligi 200 000 krooni aastas. Heas, rahuldavas või viletsas seisus on säilinud ligi 1000 skulptuuri, millest restauraator-konservaator Eve Alttoa koos abilisega on lõpuni töödelnud 150. See tähendab, et igal aastal korrastatakse keskmiselt 25 figuuri. «Alttoa töötab inimvõimete piiril,» ei näe Laine Jänes põhjust restaureerijat arvustada. «Ta töötab tubli tempoga, aga tal on abi vaja. Muinsuskaitse võiks anda igal aastal ka 400 000 krooni või rohkem, aga praegu pole selle raha kulutamiseks lihtsalt tööjõudu.» Jänese arvates oleks uusi meistreid kõige tõenäolisem koolitada Saksamaal, kuid linnapea ei osanud öelda, kui palju aega ja raha võiks ühe inimese väljaõpetamine nõuda. Ka pole veel selge, mitu koolitatavat tuleks leida ning millal võiks koolitus alata ja lõppeda. «Mitusada aastat vanad terrakotad on väärtus, mille rikkumisega ei saa mõistagi riskida, ja kiirustamine pole siin kohane,» tunnistas Jänes. «Samas ei saa leppida teadmisega, et kogu restaureerimistöö lõpetamiseks kulub veel 30 aastat.» Euroopa Liidu struktuurifond, kust oleks võimalik saada turismiobjektide tarbeks abiraha, avaneb Jänese andmeil aastaiks 2007–2013. Linnapea arvates oleks mõeldav saada esimene toetussumma Jaani kiriku terrakotade heaks kätte 2008. aastal. Eve Alttoa aga kahtleb lisatööjõu otsimise ja koolitamise võimalikkuses. Esiteks, rõhutab ta, ei ole igaühel head vaistu, tundlikku kätt ja terast silma nõudvaks restaureerimistööks eeldusi. Teiseks kahtleb ta huviliste leidmises. Alttoa arvates on nimelt keeruline õppureile lubada, et pärast õpingute lõppu oleks neil ka aastateks tööd. Terrakotasid leidub Eestis ainult Jaani kirikus. «Minul tekib küsimus, kas sellel on mõtet,» lausus Alttoa. «Võibolla on siiski kõige efektiivsem see, kui mina saan rahulikult ja segamatult tööd teha. Üks asi on koolis õpetatud inimene, kuid selle töö juures loeb palju aastatega saadud kogemus. See pole võrreldav tavalise käsitööga.» Näitus tuleb tasapisi Jaani kiriku sihtasutuse juhatuse esimees Juhani Jaeger avaldas mullu jõulude eel lootust, et enne 2006. aasta turismihooaega saab Jaani kiriku põhjalöövis paika osa originaalterrakotade püsinäitusest. Väljapanek peaks plaani järgi koosnema 50 poolfiguurist ning 120 peast. Praegu on kiriku seinal paika saanud üks kahest kujusid kandma hakkavast konsoolist, mille ostmiseks annetas Saksa Põhja-Elbe kirik 150 000 krooni. Millal saavad eksponeeritud esimesed kujud, ei soostunud Eve Alttoa ennustama. «Mul on kohustus esimesed skulptuurid üles panna 17. detsembriks,» rääkis Alttoa. «Lubasin muinsuskaitseametile, et siis on paigas 21 pead.» Nii saksa- kui ka venekeelseid turiste valgustavat Siiri Raitarit häirib, et Jaani kiriku kesklöövis võidukaarel oleval kaheksateistkümnel figuuril on peas kilekotid. Need jäid mullu suvel maha võtmata, sest kiriku avamispidustused tulid peale, tellingud korjati kiirustades maha ning kiviladumine ja krohvimine jäid pooleli. Mai lõpus ja juuni alguses plaanib firma Wunibald Ehitus töö lõpetada ja kujud kilest vabastada. |