Tartu Ülikool on olnud Coimbra grupis kolm aastat, miks on ühenduse nii noor liige valitud võõrustajaks?

Meil oli kandidaate 2007. ja 2008. aastaks, aga nuputasime tükk aega, kuhu minna 2006. aastal – kandidaati polnud. Siis tuli uus liige, Tartu ülikool, ja väga vähesed inimesed teadsid seda ülikooli. Kolm aastat tagasi kohtasin rektor Jaak Aaviksood Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni kokkusaamisel Maastrichtis. Küsisin, mis ta arvab, ja ta oli nõus.

Mida arvate Tartu Ülikooli positsioonist üldse ja Coimbra grupis?

Olin siin oktoobris. Pean ütlema, et siin on sarnane linna ja ülikooli suhe nagu paljudel teistel Coimbra grupi liikmetel – vanad keskaegsed ülikoolid asuvad linnades, kus ülikool domineerib. Tartu on suurepärane näide: igal pool tudengid, ülikooli hooned ja rahu.

Me oleme siin teada saanud, et Tartu Ülikool pole pelgalt vana, vaid ka modernne ülikool, kus tegeldakse väga heal tasemel näiteks nanotehnoloogiaga.

Rektor Aaviksoo on öelnud, et Tartu Ülikooli eesmärk on jõuda Euroopa saja parima ülikooli hulka. Kuidas seda saavutada?

See on üks teema rektorite kohtumisel.

On sageli öeldud, et Euroopa ülikoolid jäävad maha Ameerika ülikoolidest. Kui statistikat vaadata, siis tõesti: enamik Nobeli preemiaid läheb nüüd Ameerika Ühendriikidesse, mõni aastakümme tagasi hoopis Euroopasse.

Coimbra grupi ülikoolid tahaksid tagasi saada positsiooni, mis oli varem.

Selleks on vaja väga häid ülikoolipoliitika tegijaid, on vaja selgeid plaane, on vaja töötada koos kohalike poliitikutega. Sõltub riigist, kas see tähendab kohalikku omavalitsust või riigi valitsust. Kindlasti on oluline ka koostöö asukohalinnaga.

Kui elad riigis, kus valitsus leiab, et las läheb kõik omasoodu, ei jõuagi eesmärgini. Peab olema selge poliitika, mis tagab ülikoolidele ka parema rahastamise. Ma ei väida, et raha peab tulema valitsuselt, aga valitsus võiks aidata veenda kohalikku tööstust ülikooli toetama. Võibolla tuleks kaaluda tudengitele õppemaksu kehtestamist, mida on muidugi väga ohtlik välja öelda.

Adekvaatse rahastamiseta sellist eesmärki ei saavuta.

Milline on peamine küsimus, millele loodate selle kohtumisega vastust saada?

Esiteks, kas me tõesti jääme Ameerikast maha, ja mida peaksime tegema, et järele jõuda. Kui jõuaksime neid eesmärke sõnastava Tartu deklaratsioonini, oleks see edu.

Teine küsimus on ülikoolide järjestamine. Oleme veendunud, et järjestamine pole alati aus, sest vaatame vaid üht aspekti – teadussaavutusi. Me ei võta arvesse kõiki ülesandeid.

Lisaks uurimistööle peab ülikool õpetama tudengeid, teenima ühiskonda – ja seda ei võta pingeread arvesse.

Kas Euroopa ülikoolidel on lootust Ameerika ülikoolidele järele jõuda?

Euroopa Komisjon andis läinud nädalal välja dokumendi, mis käsitleb Euroopa ülikoolide moderniseerimist eesmärgiga Ameerika ülikoolid kinni püüda. Euroopa suudab seda.