Pullmani põnevustriloogia «Tema tumedad ained» käsitleb tumedat ainet ühtaegu nii füüsikalise nähtusena kui ka metafoorina kõigele teadmatule ja määramatule. Just sellise ühisosa leidsid algupärase lastekirjanduse päeva ülesastumisel Tallinna Ülikooli dotsent Mare Müürsepp ja Tartu Observatooriumi teadur Antti Tamm. Ähmased seosed füüsika ja lasteraamatute vahel on mõlema hinnangul tõepoolest täheldatavad. Kuna tumeda ainega on teaduseski esialgu veel hämarad lood ning üheseid teaduslikke seletusi sellel veel pole, võibki teinekord maailma seletamisel esile astuda hoopis kirjandus. Potteri paroodia Ürituse teemaks oli sedakorda intertekstuaalsus ja muinasjutulisus. Muinasjutulisus nähtavasti seletamist ei vaja, intertekstuaalsus aga küll. Tänapäeva kirjandusteadlased on üsna üksmeelselt veendunud, et ükski teos ei saa eksisteerida vaakumis, vaid sisaldab rohkem või vähem vihjeid, viiteid ja tsitaate teistele teostele ja laiemale kultuurikontekstile. Üritusel üles astunud uurijad lähenesid teemale väga erinevatest nurkadest. Malle Reidolv Tartu Ülikooli õpetajate seminarist tõi oma ettekandes esile intertekstuaalsuse ja plagiaadi kohati väga ähmased piirid. Ta kõrvutas Harry Potteri sarja populaarse vene autori Dmitri Jemetsi raamatuseeriaga «Tanja Grotter ja maagiline kontrabass», mis mitmetes riikides on plagieerimissüüdistuse tõttu saanud ilmumiskeelu. Venemaal peetakse neid aga Potteri vaimukaks paroodiaks. Eesti Lastekirjanduse Keskuse uurija Jaanika Palm rääkis aga, et täiskasvanute kirjanduse kriitikud tavatsevad lasteraamatuid arvustades sageli viidata teistele teostele üksnes oma eruditsiooni esiletõstmiseks. Küllap väljendub siin lastekirjanduse ühiskonna silmis madal staatus, mis sunnib arvustajaid mõnikord materjalist üleolekut demonstreerima. Omajagu elevust tekitas asjalikus ettekandepäevas tänavune külalisautor, «laiskade laste isa» Peeter Sauter, kellelt viimastel aastatel on ilmunud kaks lasteraamatut. Lastele kirjutama hakkamiseks oli tal enda sõnul kaks põhjust. Sauteri põhjendused Esiteks käis talle peale illustreerija Aivar Jaakson, kes tahtis kangesti midagi joonistada. Teiseks armastasid Sauteri enda lapsed kodus raamatuid meisterdada. Isa kutsuti appi jutte kirja panema. Laste dikteeritud jutukesi üles kirjutades hakkas Sauterile see vabastav ja absurdihõnguline tegevus meeldima. Teda paelusid lastele omane «loogikavaba loogika», siduva sündmustiku ja läbivate tegelaste puudumine ning laste süüdimatud naljad tõsiste teemade, näiteks Jumala ja surma aadressil. Üheksandat korda • Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna eestvedamisel korraldatav lastekirjanduse päev oli seekord üheksas. • Raamatukoguga tegid koostööd Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Tallinna ja Tartu ülikool. |
