Millise töötasuga võib arvestada varasema töökogemuseta ülikoolilõpetaja? Enamikule tõenäoliselt ei maksta üle keskmise palga, pigem vähem. Kui ülikooliaastatel üüritakse kambakesi korterit või elatakse ühikas, siis kus elada pärast kooli lõpetamist? Oma kodu oleks ilmselt kõige loogilisem jätk, sest ka pere loomine on selleks ajaks paljudel päevakorras.

Õppelaenuta siiski ka päris ei saa, sest muidu jääks paljudel soovitud kõrgharidus üldse omandamata. Oma keskkoolilõpetajast lapse mujale linna ülikooli saatvad lapsevanemad peavad olema keskmisest paremal järjel, et mitte öelda ropult rikkad.

Esimestel kursustel õppivatel noortel on rahahäda

suur – ülikoolielu juurde käivad ikka teatud lõbustused ja nende saamisiha pärast tudengit hurjutada on mõttetu. Laenu tagasi maksmise tähtaeg tundub aga nii kaugel, nii kaugel, ja vaat see juba on ohtlik.

Kui korterilaenu andes uurib pank vähem või rohkem põhjalikult inimese sissetulekuid ja väljaminekuid – kas ta ikka suudab igakuiseid laenumakseid tasuma hakata –,

siis õppelaenu puhul kantakse raha üsna kergekäeli-selt soovija pangaarvele, kuigi keegi ei tea, millise töökoha inimene tulevikus saab ja palju talle selle eest hakatakse palka maksma.

18-aastane ise ei pruugi aga olla küps otsustama nii suure summa üle, kui seda on 60 000 krooni aastas. Mõni ehk on, aga enamik mitte. Nii läheb õppelaen suures jaos ikkagi pubide ja ööklubide kontodele, kulutatakse kontsertide, riiete ja kino peale.

Õppelaenu võttes peaks väga rangelt analüüsima, kas ikka kuidagi selleta ei saa. Pigem elada ülikooliaastatel natuke tagasihoidlikumalt, kui alustada iseseisvat elu laenukoorma all ägades ja lükata näiteks oma kodu soetamine määramatuks ajaks edasi.

Iga laenuvõtja võiks juba esimest korda õppelaenu võttes arvutada välja tagasimaksegraafiku, siis on puust ja punaselt kõik ette tehtud, ja on näha, kas seda on ikka nii lihtne tagasi maksta, nagu laenu võttes tundub. Muidu potsatab just siis, kui oled harjunud oma palgaga end ära elatama, postkasti unustuse hõlma vajunud õppelaenu tagasimaksegraafik ja tuletab meelde: võetud laen tuleb paraku tagasi maksta ja see neelab igakuisest sissetulekust päris piraka osa. Ja aastase maksepausi ajal pärast ülikooli lõpe-tamist, muide, tuleb siiski tasuda kopsakaid intresse.

Riigi poolt on üsna alatu apelleerida suures osas õppelaenule ja hoida üliõpilaste toetuste süsteemi stipendiumi tasandil. Loodetavasti võtab uus haridusminister selles küsimuses, nagu lubas, kuulda Eesti Üliõpilaskondade Liitu, sest lisaks perepoliitika ohtu seadmisele toodab laenukoormus juurde ka palju depressioonis noori inimesi.