Intervjuud andes ütleb ta samale küsimusele vastates, et kui sa ei ole poliitikas, pole võimalust asjade kulgu mõjutada rohkem kui oma pere tasandil – siis jääks üle ainult kiruda.

Vastus ei kõla ehk väga uudselt, aga ka selles, et Sasi end taas Tartu raekojas sisse seadis, pole midagi enneolematut.

Kümmekond aastat tagasi avanesid tema kabineti aknad seal Pirogovi platsi poole, ainult et kevad olnud soojem, tudengid istunud juba platsil õlut joomas.

Tookord polnud Sasi oravaparteis, vaid hoopis koonderakonnas. Laine Jänese asemel oli linnapea Väino Kull. See oli aeg, kus koolis malmradiaatorite vahetamiseks tuli linnapealt eriluba küsida ja radiaatorid eraldati kaubabaasist erandkorras.

Nagu tuletõrjuja

Seekordsete esimeste abilinnapea-päevade kohta ütleb Sasi, et probleemid tema juhitavas haridusvaldkonnas on teravamad kui paistab välja või isegi volikokku – sinna ju pisiasju ei tooda.

«Ma ei olnud päris hästi kustutustööks valmis,» ütleb vastne abilinnapea. Lasteaiakohad, ametikooli maja tühjaks kolimine... Sasi hinnangul peaks asju linnas saama ajada ka nii, et ei pea kogu aeg tuld tõrjuma.

Aga miks on teisiti läinud?

«Ma võtan telefoni vastu,» ütleb ta. Pärast kõne lõppu jätkab, ise mugistab naerda: «No ma ei saa vastata, miks, ütleme, et probleemid tulid lihtsalt üle.» Oma partei asjade kohta on ta ennegi nii öelnud: ei saa vastata.

«Vassimine on kõige hullem, parem öelda, et ei saa praegu vastata,» räägib ta. «Peab valmis olema, et ka sellise ütlemisega kahjustad oma mainet, aga poliitikas on paratamatu, et maine saab vahel kannatada.»

Poliitiku töö kohta ütleb Sasi veel mitu asja. Näiteks, et tema palk abilinnapeana on kaks korda suurem kui koolidirektorina ja oleks kurjast, kui selle palga eest tööd ei teeks. Abilinnapea põhipalk on üle 37 000 krooni.

Sasi ei salga, et avalikkuse tähelepanu on talle oluline, muidu poleks ta linnavalitsusse läinudki.

Koolis populaarne

Kui Sasi otsustas Laine Jänese kutsel abilinnapea kohale asuda, oli paljudel kahju. Eriti Härma kooli õpilastel, Sasi oli populaarne. Miks?

Sasi naeratab ega ole kunagi kuri – no kui just väga suure sigadusega maha pole saanud, kõlab üks seletus. Lisaks on tal tavaks koolis iga möödujat kõnetada. Näiteks poetab ta lapsele: «Näe, sina ka kooli jõudnud!» Ja see võtab lastelt hirmu direktori ees.

Mõned pedagoogid arvavad, et Sasi oli õpilastega vahel liigagi leebe ja üritas noortepäraste naljadega, mis vanematele pedagoogidele kohatuvõitu tundusid, lisapunkte teenida.

Küsimusele, mis teda vihastab või mida ta ei salli, jääb Sasi vastuse võlgu.

«Ma olen ääretult tolerantne inimene,» kostab ta. «Koolikogemus annab väga suure tolerantsuse: üritad mõista, miks näiteks õpilane valetas: kas ta kardab, on tal mingi probleem. Teda lihtsalt seinaga tasa sõimata on kõige lihtsam, aga kui mõistma hakkad, miks ta midagi tegi, siis suudad ehk aidata.»

Sasi kohta räägitakse ka, et luba klassiõhtuteks ja reisideks saadetakse küsima tüdrukud, sest Sasi ei suuda neile ei öelda.

Ning öeldakse sedagi, et ta ei jäta naljalt juhust kasutamata, kui on võimalus väita, et Härma kool on ikka parem kui Treffner. Kord läinud Sasi enne eksameid abituuriumi klassiruumi, projitseerinud seinale Treffneri riigieksamitulemused ja öelnud: teie kohustus on saada paremad tulemused.

Sasi on ise Treffneri kooli vilistlane.

Kuidagi on nii läinud, et õpilastele meeldib Sasi rohkem kui õpetajatele. Et see nii on, kinnitab mitu pedagoogi. Õpetajatele teeb vahel tõesti tuska, et tüliküsimustes kipub Sasi justkui õpilaste poole jääma ja vahel teatab, et kool ongi õpilaste jaoks.

Kui Sasi omal ajal Härmasse tuli, oli tema vastu suisa vimm. Arvati, et ju poliitikud talle selle koha tegid, kui Sasi valimiste järel abilinnapea kohast ilma jäi. See vastuseis on ajapikku siiski lahtunud ja eriti kooli majandusliku poole arendamise eest saab Sasi suisa kiita. Remondiraha on Härmale igatahes tulnud.

Kas Härma gümnaasium sellest, et Sasi on nüüd linnavalitsuses, võidab või hoopis kaotab investeeringuid? Vastus tuleb pärast pikka pausi: «Sa oskad väga sitasti küsida.»

Kiitmise koht

Et lugu tasakaalus püsiks, tuleb nüüd kiitmise koht.

Esiteks saab sõna Tanel Linnus, klassivend Tartu 1. keskkoolist, sõber ja kolleeg, ametilt Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor. Linnus meenutab, et omal ajal, kui Sasi maalt linna keskkooli tuli, oli ta igatepidi kena tagasihoidlik inimene.

«Polnud sugugi niisugune lõukoer, nagu ta nüüd on. Tal on iga asja kohta arvamus ja ega ta varja seda, julgeb välja öelda ka siis, kui see on paljudele vastukarva. Tol aja püüdis ta hästi õppida ja oli hästi korralik. Meile, linnavurledele, kes me õppisime seal esimesest klassist, oli ta kontrastiks.»

Teiseks saagu sõna Helmer Jõgi, endine Treffneri kooli direktor ja Sasi parteikaaslane: «Tema tugev külg on see, et ta otsustab. Haritud inimesele on omane kõhelda, aga tal on see soon, et kui vaja, siis ta julgeb otsustada. Eks see ole nii pluss kui ka miinus, sest vahel kipub otsuse langetamiseks vajalik info puudulik olema.»

Tanel Linnuse meelest on kiitmist väärt ka Sasi rassimine Kambja vallas olevas talukohas. Sasile kui maapoisile on see enda laadimiseks tähtis, muidu vajuks ta lössi. Aga talu kujundamises lööb välja ka Sasi hea maitse.

Seda, mis nüüd järgneb, ei ütle ainult Linnus, aga ta sõnastab selle ehk kõige täpsemini: «Sasilikud naljad on sellised, kus ta ütleb sulle ükskõik mida, vaatab otsa, paljastab hambad ja naeratab, ning tema sõnadest võib kurat teab mida välja lugeda. Need võivad absoluutselt kõike sisaldada.»

Eks sellest ole olnud küllalt ka vääritimõistmist ja solvumist.

Sasi ja KGB

Päev pärast seda, kui volikogu Sasist abilinnapea tegi, helistas toimetusse kodanik Tamm, vanem meesterahvas, eesnime ei öelnud.

Ta soovitas Sasilt küsida, mida too viis aastat Angoolas tegi ja mis seosed sel sõidul KGBga olid. CVs pole Angoola kohta ühtki märget. Küll saab sealt lugeda, et Sasi oli kaheksakümnendate aastate keskel Alžeeria rahvademokraatlikus vabariigis matemaatika õpetaja.

Alžeerias õpetamise tarvis õppis Sasi Moskvas erikursustel aastaga ära prantsuse keele. Muide, esimesel välismaale õpetama mineku katsel kirjutas toonane partei linnakomitee ideo-loogiasekreär Arno Almann iseloomustusse: ne uveren i moralna ne ustoitšiv. Aasta pärast sai Sasi siiski paberitesse märke, et on moraalselt kindel ja poliitiliselt veendunud.

UNESCO programmiga oli seal õpetamas kirju seltskond, oli bulgaarlasi ja tuneeslasi, oli süürlasi, oli üks vene perekond, keda jahmatas, et poest saab piima osta, ja oli üks prantsuse perekond, kellega Sasi sõbrunes ja kellega hea klapp ning läbikäimine kestab siiani.

KGBga oli Sasi sõnutsi ka tegemist. Venelastele see prantsuse perega sõbrustamine ei meeldinud ja kui Sasi ükskord veini juues ettevaatamatult ütles, et tal pole koduski nii ilusat korterit kui Alžeerias, olid järgmisel päeval ukse taga saatkonna töötajad, kes teatasid, et on aeg koju tagasi sõita.

Aafrikas teenitud dollarid aitasid aga osta asfaldifärvi Lada 09, maksta kinni kooperatiivkorteri ja jäi veel üle ka koduelektroonika jaoks.

Komparteis Sasi oli.

Mis edasi?

«Tegelikult on mul üks kõhklus – see on kaksikutele vist omane,» lisab ta. «Mõtlen, et kas ma juba olin jõudnud oma ebakompetentsuse tasandile ja pidin eest ära minema.»

Ei ole aga suur saladus, et Sasi kiikab riigikogu poole. Valimised lähenevad.

CV

• Sündinud 29. mail 1954

• Lõpetanud Tartu 1. keskkooli (Treffneri gümnaasium) ja Tartu Ülikooli matemaatiku ja matemaatikaõpetajana 1977.

• Oli matemaatika õpetaja Tartu 8. keskkoolis (Forseliuse gümnaasium) 1977–1979, seejärel samas õppealajuhataja kuni 1982. Järgmised kolm aastat töötas matemaatika õpetajana Tartu 7. keskkoolis (Karlova gümnaasium).

• 1985 ja 1986 Alžeerias Oued-Fodda tehnikumis matemaatika õpetaja, naasmise järel Tartu 14. keskkoolis (kunstigümnaasium).

• 1988–1991 Kuuste põhikooli direktor, 1991–1993 Tartu haridusosakonna juhataja, 1993–1996 Tartu abilinnapea.

• Aastast 1997 Miina Härma gümnaasiumi direktor.

• Taas Tartu abilinnapea tänavu aprillist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5