| |
|
 |
Tartu kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoone, mille juurdeehitus peaks algama lähikuudel.
Foto: Margus Ansu |
|
Ametikooli ehituseks miljonite hankimise viisid on teadmata
17.02.2006 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Ehkki kohe-kohe on algamas kutsehariduskeskuse Kopli 1
hoone umbes 95 miljonit krooni maksev juurdeehitus, puudub siiani selgus, kuidas
hangitakse umbes 40 puuduvat miljonit.
See küsimus tekitas teravaid sõnavõtte nädalatagusel linnavolikogu istungil, kus anti linnavalitsusele luba hoone ehitaja leidmiseks tehtud riigihange edukaks tunnistada. Häid vastuseid polnud. Teadaolevalt on Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, haridusministeerium ja Tartu selle projekti tarbeks algselt kokku pannud 49,5 miljonit krooni. Veel pisut üle viie miljoni krooni lisas tänavu jaanuaris regionaalarengu fondi juhtkomitee.Ministrid nii ja naa Abilinnapea Georg Aher nõustus, et linnale on 40 miljonit krooni lisainvesteeringuna väga suur summa, kuid ütles, et kui peaks käivituma halvim stsenaarium ja see seni puuduv raha jääks tõesti linna kanda, ei läheks linn sellest veel pankrotti. «Meie esimene lootus on siiski, et saame riigilt lisa,» ütles abilinnapea. Siinkohal viitas Aher jaanuaris peaministrile saadetud kirjale, milles palutakse riigilt täiendavat rahastamist tänavu 25 miljoni krooni ja tuleval aastal 10 miljoni krooni. Veel ütles Aher, et sellele soovile on suuliselt toetust avaldanud nii peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kui rahandusminister Aivar Sõerd. «Ega ükski minister saa lubadust anda, selle otsuse teeb lõppkokkuvõttes riigikogu,» märkis Aher. «Arvestades, et poliitikamaastikul on kutseharidust kõik erakonnad tähtsustanud, ei näe ma põhjust, miks peaks see summa, kui see kord on eelarvesse lisatud, sealt välja visatama.» Rahandusminister Aivar Sõerd jäi eile pressiesindaja kaudu vastates ettevaatlikuks, öeldes, et 2007. aasta riigieelarve koostamise protsess algab varsti ja kui haridusministeerium võtab Tartu Kutsehariduskeskusele lisaraha eraldamise oma prioriteetide hulka – minister avaldas lootust, et võtab –, siis toetab eraldist rahandusministeeriumgi. Haridusminister Mailis Reps ütles, et tema ei julge praegu küll ühelegi koolile lubada, et nemad kindlasti saavad raha. Kõnealusest rahaeraldusest pole Repsil enda sõnutsi ka Sõerdiga seni juttu olnud, läbirääkimised tuleva aasta eelarve osas algavad aga alles mais. Skeptitsism Repsi vastustest nähtub, et teatavaks skeptitsismiks on selle eraldise osas põhjust. Esiteks toonitas ta, et riigi investeeringusummad kutseharidusse pole jõudnud suuremaks 20-30 miljonist kroonist aastas. Teiseks nentis ta, et lisaks Tartule on investeeringuvajadus ka teistel ametikoolidel. Reps sõnas, et pigem tuleks Tartu probleemile lahendust otsida eurorahadest. Abilinnapea Aher nentis, et kui riigilt raha tulema ei peaks, on ka võimalus ehitada laenuraha eest. Mis sellisel juhul, kui riigilt tuge ei peaks tulema, Tartus tegemata jääb, ei osanud Aher vastata. Ta märkis, et see on poliitilise otsustamise küsimus. Opositsioon on linnavalitsust teravalt rünnanud
etteheidetega, et selle summa võrra kahanevad investeeringud samuti rahahädas
üldhariduskoolidesse. Aher väitis, et ilmselt saab kokku hoida ka muudest
valdkondadest.
Ehitusrahad • Projekti järgi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondilt 33,6 miljonit, haridusministeeriumilt 8,4 miljonit, Tartu linnalt 7,5 miljonit. Kokku 49,5 miljonit. • Tänavu jaanuaris lisas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi juhtkomitee Tartu taotlusel veel 5 miljonit. • Kutsehariduskeskuse juurdeehitis läheb riigihanke tulemusel maksma 95,4 miljonit krooni. • Puudu on 40,8 miljonit. Arvamused Toivo Maimets , Linnavolikogu liige, Res Publica: Minu mõte on, et tegeleksime haridusasjadega tervikuna. Kui ükshaaval tegeleme, tekib alati küsimus: kelle arvel me seda teeme? Kopli situatsioonis ma absoluutselt vaidlen vastu oma heale sõbrale Hannes Astokile, ma ei ole kindlasti kutsehariduse vaenlane, aga praeguses olukorras on selge, et meil on üle 40 miljoni raha puudu. Peale soojade lubaduste, mis on pealegi suulised, ei ole meil valitsuselt midagi. On väga suur tõenäosus, et peame selle summa kandma järgmise aasta eelarvest. Ja siis tekib küsimus, kes selle võrra vähem saab, kes ilma jääb, kellel lõpetatakse investeeringud. Me ei saa teha ükshaaval järgmise aasta eelarvet puudutavaid otsuseid. Minu mõte polegi niivõrd Kopli keiss, vaid see, et Tartul on täpselt teada, mitu kooli ja lasteaeda meil on ja millises situatsioonis nad on ja kui palju investeeringuid nad vajavad. Linnal peaks olema terviklik strateegia. Küsisin selle kohta eelarve tegemisel abilinnapea Karin Jaansoni käest, et kuidas me koolid siis korda saame, ja vastus oli sisuliselt – ei tea. Jüri Kõre , Linnavolikogu liige, Isamaaliit: Kaudselt on tegu linnaeelarvele 50 miljoni krooni ulatuses kohustuse võtmisega. See on päris suur kohustus, mida on sarnasel moel võetud mitmeaastaste, näiteks tänavate hoolduse hankelepingute puhul. Enamasti, küll mitte alati, on need seotud aga väiksemate summadega. Palju riigi kutsekoole jäi sellest investeeringute nimekirjast (milles Tartu kutsehariduskeskusele raha eraldati – J. S.) välja ja nad kandideerivad järgmisel perioodil, mis algab aastal 2007.
> Loe edasi
|
