Vilis Valdmanis sündis 1906. aastal Cï‚‘sises talupoja perekonnas, lõpetas 1938. aastal Läti kunstiakadeemia ja emigreerus Teise maailmasõja ajal Rootsi, kus ta Järfällas 1980. aastal suri.

See on tema teine avastus. Esimeseks oli eestlane Gustav Mägi, kelle maale pidi Tiia Karelson laskma lausa restaureerida. Valdmanise puhul oli vaja vaid maalid alusraamile tõmmata ja ära raamida.

Eestlasele lähedane

Valdmanise kunst on eestlasele lähedane mitme asjaolu poolest.

Tema õpetajaid oli läti suur kunstnik Vilhelms Purvtis, kelle juures õppisid ka paljud eestlased. Küllap oli see Purvtise looming, aga ka üldine läti kunstis valitsev realistlik, rahvuslik-konservatiivne suund, mis pani aluse Valdmanise kunstile.

Sunnitud eemalolek kodumaast pani pagulase otsima maalimiseks sünnimaad meenutavaid idüllilisi paiku: põhjamaine mets, põld, aasad, taluhooned, veekogud, pilved. Ka meile on sellised maastikuvaated armsad.

Kui siia lisada detailirohkus ja kirkad värvid – kuigi kohati liiga roosalillad – ning maalide väike formaat, siis need ongi põhjused, miks tema maalid meenutavad suurendatud piltpostkaarte.

Kahtlemata on nende autor meisterlik maalija. Valdmanis on maalinud vaba ja hoogsa pintslitõmbega, värskust ja maalilisust säilitava kiirusega.

Paljudel maalidel on tabatud kevade kargust ja sügise süngust, kuid põhiliselt domineerib dekoratiivsus.

Meeldivad paljudele

Valdmanise looming ei kuulu kindlasti avangardkunsti ja ka mitte n-ö suurde kunsti.

Tema maalide kohta võiks öelda rahvakunst selle sõna otseses mõttes, sest romantilised, tuttavlike motiividega pildikesed meeldivad kindlasti paljudele ning nad on ka hinna poolest (2800–3900 krooni) üsna kättesaadavad.

Vilis Valdmanise maale saab E-kunstisalongis vaadata 20. jaanuarini.