Piparmündi 3 kinnistul pojale kodu rajav Martin Vaagen pole ärritunud üksnes seetõttu, et mõnekümne meetri kaugusel kõrvaltänavas maksis naaber hiljuti toruühenduse eest 20 000 krooni ja temale tõotab sama asi maksma minna 150 000 krooni. «Mind häirib, et Tartu Veevärk ei taha lahenduse leidmiseks midagi teha ja mina pean pabereid ajades ringi jooksma,» pahandas 2004. aasta juunis asju ajama hakanud Vaagen. «Kui ma lähen poodi, ei võta ma ju kaasa oma kaalu ja pakkimispaberit.»Toru vales tänavas Äsja lõppenud europrojektiga 50+50 maeti vee- ja kanalisatsioonitoru Piparmündi tänavaga peaaegu paralleelsesse Palderjani tänavasse. Martin Vaagen ei mõista kulutuse loogikat, sest perspektiivseid liitujaid võiks Piparmündi tänavas olla planeeringu järgi kümme, Palderjanis vaid neli. Kuna eurorahast ei pudenenud Vaagnale ja teistele Piparmündi tänava elanikele sentigi abi, tuleb neil panna omast taskust kokku 450 000 krooni. Reaalseid liitujaid on vaid kolmel kinnistul, sest kujunenud olukorras on kahel inimesel odavam vedada toruühendus Palderjani tänavasse. Ülejäänud viis krundiomanikku pole veel valmis liituma. Vaagna naaber Andres Tralla teisel pool Piparmündi tänavat on samuti nördinud, sest loogiline ja lihtsam olnuks temalgi teha toruühendus uulitsa poole, mitte maja taha. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi arvates kurdavad Vaagen ja Tralla asjata, sest neil ei saanud olla õigustatud ootust mingile erikohtlemisele väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning kohaliku veevärgieeskirja raame, samuti euroraha toele. «Vee- ja kanalisatsioonivõrku modelleerivad spetsialistid,» märkis Kapp. «Sellise olukorra tekitasid aga elanikud ise, taotledes detailplaneeringusse umbtänava. Toru Piparmündi tänavasse viimiseks oleksime pidanud minema üle kahe eraomanduses oleva kinnistu, mis olnuks reeglitevastane.» Kapp lisas, et 50+50 projektiga ei maksa Piparmündi tänavat otseselt seostada, sest selle eesmärk oli vahetada välja avariiohtlikud torud ning lahendada liitumisprobleeme juba valmis ehitatud majadel. Hinnad on langenud Uutes elurajoonides, nagu on endine suvilakooperatiiv Koduaed Veerikul psühhoneuroloogiahaigla lähedal, käib asi lihtsa ja seaduses paika pandud loogika kohaselt: igaüks maksab kinni oma osa tegelikest toruehitusele tehtavaist kuludest. «Pealegi pandi 50+50 projekti põhimaht kokku juba aastail 2001-2002,» meenutas Kapp. «See, et me saame teha ühes kohas inimestele kingituse, ei anna õigust nõuda kingitust teises kohas. Kvissentalis maksti juba 2002. aastal liitumistasu üle 60 000 krooni kinnistu kohta.» Piparmündi tänava kohta küsis Tartu Veevärk toruehituse hinda novembris üheteistkümnelt firmalt, ainus pakkumine oli 450 000-kroonine. Kapp soovitab aga maaomanikel küsida uusi pakkumisi, sest paari kuuga on torutööde hinnad langenud. Tervise tänavast hargnevast viiest tänavast on vesi peale Palderjani tänava ka Aroonia tänava elanikel. Lisaks Piparmündile pole vett Teelehe ja Kibuvitsa tänavas. Tartu Veevärgi plaaniline arendus peaks jõudma neisse tänavaisse 2010.-2011. aastal. |
