Puust ja punaselt seletades on see sama hea, kui jääksite oma sõbrale võlgu ja pärast maksaks sõber osa teie võlast endale ise ära. Vahva, kas pole! Riik nõudis vallalt 10,3 miljoni krooni suurust summat, tegu oli niinimetatud soojalaenude hulka kuuluva nõudega. Võrdluseks – Võnnu valla eelmise aasta eelarve oli 14,5 miljonit krooni. Detsembri lõpus kinnitas Tartu maakohus kohtuliku kokkuleppe, millega Võnnu omavalitsus nõustus tasuma rahandusministeeriumile kogu summa pluss veel 133 000 krooni kohtukulusid. Üle kuue miljoni krooni vajaminevast rahast vald laenas, täpipealt neli miljonit krooni tuli – ja viuhti! kohe ka läks – rahandusministeeriumilt. Erakonnavahetus Vallavanem Aivar Kaldjärv tunnistab, et vald pandi sundseisu: kas maksta kogu võlg puiklemata ära, saades riigilt selleks neli miljonit krooni toetust, või käia edasi kohut ja jääda suure tõenäosusega niikuinii kaotajaks. «Meil ei jäänud muud üle,» lausus Kaldjärv. Seni on rahandusministeerium suutnud soojalaenude raha omavalitsustelt suhteliselt edukalt sisse kasseerida. Vandenõuteoreetikud võiksid nelja miljoni kroonisest riigiabist kõneldes tõmmata hoogsa seose ka Rahvaliidu käes oleva ministriportfelliga rahandusministeeriumi ja rahvaliitlasest Kaldjärve vahele. Muide, senisest keskerakondlasest Kaldjärvest sai rahvaliitlane enne 2005. aasta sügisesi omavalitsuste valimisi. Kaldjärv ise välistab aga, et erakonnavahetuse taga võiks olla võla tasumiseks saadud rahasumma. Tema kinnitusel oli rahvaliitu ülemineku üheks põhjuseks pigem pettumine Keskerakonnas. «Kui ma omal ajal Keskerakonda astusin, siis lubas erakond küll kõik võlad ära kustutada. Pärast seda, kui ma valitud olin, ei olnud mind üldse enam kellelegi vaja,» lausus ta. Neli miljonit krooni saneerimistoetust pärineb Kaldjärve sõnul 2005. aasta lisaeelarvest, kus nähti ette 50 miljonit krooni viletsas olukorras valdade toetamiseks. . Ka rahandusministeeriumis on vallavanem lõppkokkuvõttes omajagu pettunud. «Kui me alustasime kohtuprotsessi, siis väitsid rahandusministeeriumi esindajad, et niinimetatud saneerimiskava koostamine ei ole seotud kohtuasjaga, aga lõpptulemusena oli seos ilmne,» lausus ta. Kaldjärve väitel oli varem ka juttu, et vald pääseb 1,2 miljoni krooni viiviste tasumisest, seda aga ei juhtunud. «Võeti maksimaalselt, mis võtta andis,» rääkis vallavanem. Paljaste kätega Rahandusministeeriumi riiginõuete talituse peaspetsialist Elis Vija ütleb, et ministeerium on selliste kohtuprotsesside puhul küll alati kinnitanud, et on valmis viiviste üle läbi rääkima. Paraku ei avaldanud vallavanem Kaldjärv tema sõnul läbirääkimisteks soovi. «Mulle on väga üllatav, et vallavanem seda nüüd räägib,» märkis Vija. «Viiviste küsimuses ei ole mingisuguseid ettepanekuid tulnud.» Sinna see 1,2 miljonit siis jäigi. Arvestades seda laadi kohtuvaidluste keerukust, selgub kummalise faktina, et tehnik-mehaaniku haridusega Kaldjärv ei pidanud vajalikuks palgata juristi valla huve esindama, vaid otsustas ministeeriumile ise niiöelda paljaste kätega vastu minna. Riigilt saadud rahaga kaasnes ka saneerimiskava, mis seab valla kulutused kontrolli alla. «Näiteks on kavas kirjas, et Võnnu vald ei tohi tõsta töötajate palka üle viie protsendi aastas,» rääkis vallavanem. Saneerimiskavas on paigas ka see, milliseid kõige hädapärasemaid investeeringuid saab vald lähiaastatel teha. 60 000 krooni kuus ehk 720 000 krooni aastas tuleb nüüd maksta võla tasumiseks võetud laenu. Ja seda kümme aastat. |
