Torm lükkas Võrtsjärvel jää liikuma
(2)
18.01.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud – hiljutine torm pani järve jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on järve veetase jaanuari kohta äärmiselt kõrge.
«Oleme valmis varsti Tartu üle ujutama,» ütles naljaga pooleks Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. «Näete, Jõesuu on juba täiesti vee all – paadisillast paistavad vaid postide otsad.» Võrtsjärve ääres asuva Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt lisas, et Võrtsjärv on praegu väga kõrge. «Ma ei oska isegi öelda, kui kõrgele vesi on tõusnud, meie algeline mõõdulatt on täitsa vee alla kadunud,» märkis ta. Järve veetase tõuseb kindlasti: jõgedest ja ojadest voolab Võrtsjärve vett vulinal juurde. Päeva rekord Emajõe alguses Jõesuus oli eile vee kõrgus 173 sentimeetrit – läbi aegade kõrgeim seal 17. jaanuaril mõõdetud veetase. «Nii madala järve kohta on see väga kõrge vesi,» kinnitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogia osakonna peaspetsialist Ene Randpuu. Tavaliselt on jaanuaris Jõesuus vee kõrgus 52 sentimeetrit. Kõrgeim veetase, 219 sentimeetrit, mõõdeti seal 21. novembril 1923. Lisaks kõrgele veele üllatas Võrtsjärv tänavu ka varajase jääminekuga. Paarikümne sentimeetri paksune jää hakkas liikuma pühapäeva, 9. jaanuari päeval, mil tuule kiirus ulatus Võrtsjärve ääres 25–29 meetrini sekundis. Nüüd on suur osa järvest jäävaba, kaane all on veel järve põhjapoolne osa. Ain Järvalt mäletab, et vaid üks kord, 1983. aastal, läks jää järvelt lahti jaanuari alguses. Uus katus tuulde Lisaks jää kangutamisele lõhkus 9. jaanuaril möllanud torm ära limnoloogiajaama ühte tiiba ehitatava järvemuuseumi 240-ruutmeetrise katuse. «Õnneks jäi väike osa katusest alles ja õnneks on see väike osa meie väheste remonditud ruumide kohal,» ohkas muuseumi rajamist eestvõtva Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee. See vähene ongi kogu loo ainus hea külg. «Pole midagi teha, peame muuseumile otsast lõpuni uue katuse panema,» ütles Kaljuvee. «Tuul kiskus katusekatte lahti ja vesi leotas selle all oleva soojustusmaterjali läbi.» Järvemuuseumi katuse ehitamiseks andis suurema osa rahast Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Ligi 77 000 krooni maksnud katus valmis 2002. aasta suvel, mullu septembris lõppes töö garantiiaeg. Et ehitajalt pole sihtasutusel midagi nõuda, esitati KIKile palve lubada kasutada sisetööde tegemiseks eraldatud 500 000 kroonist osa raha uue katuse ehitamiseks. «Pole ju mõeldav, et hakkame majas siseruume remontima, kui katust pole peal,» märkis Kaljuvee. Sihtasutus võib hakata uue katuse ehitajat otsima, sest KIKi juhtkond on põhimõtteliselt nõus palvele vastu tulema, ütles eile KIKi programmijuht Heiko Põdersalu. Katusetegemist lubas toetada ka Rannu vallavalitsus.
|
Tee koduleheks
