Umbes poolt või veidi enamat Tartu olmejäätmete turust valdav Cleanaway tõstis viimati Tartumaal prügiveo hindu 2003. aasta suvel, toona keskmiselt 25 protsenti. Nüüdne hinnatõus küünib osa konteinerite puhul koguni 39 protsendini.

«Uute hindade kehtestamine on paratamatu, kuna me ei saa loobuda odavuse nimel senise kasumi säilitamisest ja minna kahjumisse,» ütles Cleanaway tegevdirektor Argo Luude.

Luude ei eitanud, et nagu iga teine ettevõte, peab ka Cleanaway kergitama aeg-ajalt oma töötajate palkasid. Samas viitas ta ka kütuse jõudsale kallinemisele viimase aasta jooksul.

«Kuid põhilist survet avaldab saastetasu määra mitmekordne kerkimine,» kinnitas Luude. «Sisuliselt kasvatab saastetasu tõus ühe prügitonni ladestamise hinna kahekordseks.»

Prügi võõrasse kasti

Tamme puiestee eramaja omaniku Hugo Palloni neljaliikmelisele perele maksis iga prügikastitühjendus seni veidi üle 22 krooni, 1. veebruarist kehtiv hind on ligi 31 krooni.

Kahe nädala tagant käivale veole lisandub 140-liitrise prügikasti rent. Seni tuli Palloneil maksta kuus kokku ligi 60 krooni, järgmisest kuust tuleb neil välja käia peaaegu 77 krooni.

«Siiani oli hind enam-vähem normaalne, aga eks ta hakka selliste tõusudega varsti igaühele rahakoti peale,» arutles Pallon. «Kindlasti hakkavad paljud mõtlema, kuhu oma prügi sokutada: võõrasse kasti või metsa alla.»

Tartlased hakkavad maksma üsna valusalt selle eest, et nende olmejäätmed rändavad Aardlapalu prügilasse, mis ei vasta keskkonnanõuetele.

Saastetasu seadusest tulenevalt peitus seni igas Tartu prügitonnis 24 krooni saastetasu. Kui Aardlapalu prügila oleks nõuetekohane, tuleks alates aasta algusest maksta igalt sinna kallatavalt prügitonnilt riigile 30 krooni. Keskkonnaohtlikus prügilas kehtib aga neljakordne taks – 120 krooni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on saastetasu eesmärk koguda Keskkonnainvesteeringute Keskusele raha looduskahjude kõrvaldamiseks, ergutada jäätmete taaskasutust ning vähendada ebavõrdsust ohutute ja ohtlike prügilate haldajate vahel.

«Hiljuti investeeris Uikala prügila kaheksa miljonit krooni oma nõrgveesüsteemi ehitusse,» tõi Peeter Eek näite Virumaalt. «Kulutused kajastuvad mõistagi jäätmete ladestamise kõrgemas hinnas. Aardlapalu prügilas aga selliseid kulutusi pole, mistõttu saab prügi ladestustasu olla palju väiksem.»

Tartu linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Rein Haak sõnas, et tema hinnatõusu taga prügifirma ahnust ei näe. Pealegi jäävad Cleanaway hinnad põhikonkurendi Ragn-Sellsi hindadele endiselt kuni veerandi võrra alla.

«Põhiosa hinnatõusust tingib kahtlemata riigi korjatav 120 krooni tonni pealt,» kinnitas Haak. «Aga kallinemise taust on see, et vanasti hoiti prügi hinda kunstlikult madalal ja seetõttu tundub iga uus tõus väga suur.»

Alates 1. veebruarist maksab suurtoojaile ühe tonni prügi ladestamine Aardlapalus käibemaksuta 242 krooni. Sellest 58 krooni läheb prügila tulevaseks sulgemiseks loodud fondi, 40 krooni kasseerib prügilat haldav Cleanaway teistelt prügitoojatelt, 24 krooni kulub prügimassi pressimiseks ja katmiseks ning ülejäänu on saastetasu.

Uus tõus aasta pärast

Peeter Eek ütles, et alates järgmisest aastast peaks saastetasu määrad sätestama keskkonnakasutusest laekuva raha seadus, mille eelnõu ootab valitsusse saatmist. Uue seaduse järgi kasvaks saastetasu igal järgneval aastal kümme krooni.

2006. aasta 1. jaanuarist võtaks riik seega igalt Aardlapalu jäätmetonnilt juba 160 krooni. Sellest kolmveerand ehk 30 krooni tuleks Tartule tagasi ohtlike jäätmete kogumiseks ja muuks üldiseks jäätmekäitluseks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3