Tartu abilinnapea Jüri Sasi kinnitusel jätkab Tartu uute lasteaedade ehitamist tempoga üks lasteaed aastas. Sasi kõrval vastas Tartu Postimehe küsimustele haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv.
Tartu lasteaiad: justkui rohkelt, aga kõigile ei jätku
Me oleme seda arutanud ja püstitanud küsimuse, kas taastada lasteaedade teeninduspiirkonnad.
Aga probleem on selles, et väga paljud lapsevanemad tahavad tuua lapse lasteaeda kesklinna.
Seda soovi me rahuldada ei suuda, meil pole kesklinnas kohtigi, kuhu lasteaedu teha. Ainus konkreetne koht on Pepleri tänav, kuhu lasteaed ka tuleb. On veel üks erakrunt Lina tänavas, mis kuulus varem ülikooli kliinikumile. Sinna oleme seadnud lasteaia planeerimise tingimuse, olgu ta siis eralasteaed või päevahoid. Aga see pole linna maa.
Tegin ise 2008. aastal uuringu, et selgitada linnaosade kaupa lapsevanemate eelistusi lasteaia valikul. On ilmne, et kesklinna lasteaedadesse on tung suurem, kui võiks arvata kesklinna elanike arvu järgi. Kesklinna tahtis 24 protsenti kohataotlejaist.
Paljud ei vali lasteaeda elukoha, vaid töökoha järgi. Ta tuleb kesklinna tööle või sõidab siit läbi. Tal on mugav laps hommikul kesklinna tuua ja õhtul siit koju viia. Näiteks Veerikul on lasteaedu palju, aga tahtjaid nii palju pole. Igale lasteaiale teeninduspiirkonda teha on väga raske.
Soomes on tehtud lisaks koolidele ka lasteaedadele ranged piirkonnad. Lapsevanemal polegi võimalust valida, millisesse lasteaeda ta oma lapse viib.
Aga meie inimestele see ei sobi, nemad tahavad valida.
Karlovas on ju Karoliine ja Helika.
Supilinnas Oa tänava ja Emajõe vahel on lasteaiakrunt olemas. Sealne õnnetus on soine pinnas.
On rehkendatud, et sinna ehitamiseks tuleks umbes kuue meetri sügavuselt kogu turbapinnas välja vedada ja täita kõva pinnasega. Siis oleks võimalik hakata teid-tänavaid ehitama.
Tammelinna Kulli tänava lasteaia ehitus peaks algama 2011. aastal. Aga enne seda peaks 2010. aasta sügisel lahti minema Rukkilille lasteaia juurdeehitus Sepa tänavas. Praegu käib projekteerimine. Sinna lisandub kuus rühma umbes 120 lapsele.
Enne valimisi rõhutasid paari erakonna esindajad, et tuleb tõsiselt kaaluda, kas on mõistlik matta raha jätkuvalt betooni, ehitades 50-miljonilisi lasteaedu. Ehk tuleks tõesti valida paindlikum tee, kasutada ajutisi pindu ja erahoidjate teenuseid, et kümne aasta pärast ei avastataks nagu 15 aastat tagasi: meil on pooled lasteaiad üle?
Üheksakümnendate aastate lasteaiakohtade ülejääk oli otseselt seotud vene sõjaväelaste perede lahkumisega. Nii drastilist kukkumist pole enam ette näha. Aga kui sündimus hakkabki langema, saame teha lasteaiarühmad väiksemaks.
Seni oleme kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et laste arv rühmades oleks maksimaalne.
Kõik puudumised pole sugugi haiguste tõttu. Lapsi jäetakse mõnel päeval koju näiteks seepärast, et ema käib tööl vahetustega või siis hoiab ühel päeval last vanaema.
Aga kasutan võimalust, et vahendada paljude lastearstide seisukohta: lapsed peavadki nakkushaigused lasteaias läbi põdema. Kui nad nakatuvad täiskasvanuna, põevad nad raskemalt ja saavad raskemaid tüsistusi.
Rühmade vähendamise poolt räägib eeskätt see, et kui rühmas on palju lapsi, jääb kasvatajail vähem aega tegeleda igaühega eraldi.
Meil on eesmärk jõuda selleni, et ühe pere lapsed saaksid käia ühes lasteaias.
Igas lasteaias võiks olla mõni koht varuks.
Aga praeguses kohanappuses on selliste varukohtade hoidmine keeruline. Kuni meil on lasteaiajärjekord, ei saa me ühelegi lapsevanemale öelda, et lasteaiatöötaja laps tõstetakse tema lapsest ettepoole. Linnakodanik ütleb: mina pean ka tööle minema, miks kasvataja töökoht on minu töökohast tähtsam?
Tulles nüüd tagasi selle raha betooni matmise juurde: seda tulebki teha hetkeni, kui on tekkinud minimaalne lasteaiakohtade varu.
Me ei saa seaduse täitmise mõttes loota eralasteaedadele ja hoiuseltsidele, sest nende pikaks püsimiseks puudub garantii. Pealegi näitavad küsitlused, et enamik lapsevanemaid eelistab eralastehoiule lasteaedu.
Nii palju vaba ruumi koolides pole, sinna lähevad järjest suuremad lennud. Teiseks pole klassid enam kolmekümne kuuesed, vaid kahekümne neljased. Kõne alla võiks tulla mõne lasteaiarühma tegemine koolimajja paariks aastaks, aga mitte pikaajaliselt.
Veeriku kooli juurde lasteaiarühmade tegemine oli kaalumisel, aga see olnuks väga lühiajaline investeering. Mõne aasta pärast, kui õpilaste arv taas kasvab, peaksime lasteaialapsed välja kolima ja neid poleks kuhugi panna.
(pärast mõneminutilist arvutamist): Praegu on Tartus reaalselt puudu umbes 300 lasteaiakohta.
Aga see ei tähenda, et Kummeli tänava lasteaia avamisega ja Rukkilille lasteaia juurdeehitisega on kõigil koht, sest lapsi sünnib igal aastal järjest enam.
2013. aastal.