Emajõe ja Anne kanali vahel läks lahti Ihastesse viiva 3,7 kilomeetri pikkuse kergliiklustee ehitus.
Taimed surusid tulevase rattatee kurvi kitsamaks
27. oktoober 2009, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel selle aastanumbri sees saab Turusilla ning Annelinna spordihalli vaheline kilomeetrine lõik asfaldi peale.
Linnamajandusosakonna juhataja Rein Haak kinnitas, et rattateele asukohta valides jäi sõelale kanali ja jõe vaheline ala, kuna selles kohas ei ohusta teelisi muu liiklus. Samuti on tee rajamine just sinna osa plaanist, millega linnavalitsus soovib kahe vee vahele rohkem elu tuua.
Haak tunnistas, et tegelikult oli linnal plaan Anne kanal täielikult kergliiklusteega ümbritseda. Veel suusaradagi pidi tulema ümber kanali. Paraku ei õnnestunud linnal selleks By Bike’i fondist raha saada.
Roheline koridor
Poliitikud ning linnamajandajad on omavahel kokku leppinud, et lähiaastatel valmib kergliiklustee, millel saaks Tartu ühest otsast teise pedaalida.
Turusilla juurest hakkab üks suund viima Ihastesse, teine tee hakkab kulgema Võidu silla alt läbi ning Kaarsillast mööda, Vabadussilla ja Kroonuaia silla alt edasi Ujula tänavale ning lõpuks saab kokku Aruküla juba valminud rattateega.
Moodustub omalaadne koridor, kus nii ratturid, rulluisutajad kui jalakäijad ühtegi tänavat ületamata ohutult otse kesklinna jõuavad.
Rattateede võrgustikku on kavas veelgi laiendada, kuid näiteks Riia tänava äärde või Ilmatsalust kesklinna suunas ei ole kergteed rajada kaugeltki nii mugav.
«Need lahendused vajavad veel läbimõtlemist,» märkis Haak.
Ihaste suunal kulgeva tee ehitus läheb praegu aga plaanipäraselt ning ka ilmataat on ehitajaid soosinud.
Kui ilm vingerpussi ei mängi, on kergliiklusteel veel selle aastanumbri sees kuni Annelinna spordimajani asfalt peal.
Külm talv aitab
Kui Ihaste luhale jõutakse, muutuvad tööd tõenäoliselt keerukamaks. Haak meenutas, et näiteks möödunud kevadel ujutas Emajõgi paariks nädalaks tulevase tee asukoha täielikult üle. Ka ülejäänud osal aastast on luht üsnagi soine.
Teed rajav AS Tref loodab seetõttu ka külma talve. Et saaks teetammi ehitada pakasega, kui luht veokeid kannab.
Planeerimistööde käigus selgus veel üks omalaadne seik.
Nimelt tuleb rattatee laiusest enne Vana-Ihastet ühes kurvis kärpida maha vähemalt kolmandik. Muidu tuleb tee kolm kuni kolm ja pool meetrit lai, selles kohas piirdub laius kõigest kahe meetriga. Põhjuseks on keskkonnaameti nõue, et läheduses kasvavale looduskaitsealusele taimele jääks piisavalt kasvamisruumi.
Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Kristel Tatsi selgitas, et kavandataval Ropka-Ihaste looduskaitsealal kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi.
«Üks kurv sai kitsam seetõttu, et kohe seal lähedal kasvab üks esimese kaitsekategooria taimeliik,» ütles Tatsi. Samas kasvab ka üks teise kategooria liik ning kolmanda kategooria taim emaputk.
Tee kitsamaks tegemine ning autotammiga kokku viimine on Tatsi hinnangul hea variant ka seetõttu, et nii puudub vajadus rattateele suurt ringi sisse teha ning taimed ei jää rattatee ja autotee vahele.
Haak tõdes, et rattatee saamine Ihaste luhale oli tegelikult üks suur kompromiss. Samuti ei lubanud keskkonnaametnikud raja serva ka näiteks puid istutada, kuna see ähvardavat taimekooslusi mõjutada.