Arstid pöördusid kätepesu-usku

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteintensiivraviosakonna arst Jelena Kuznetsova (esiplaanil) ja õde Ruuta Laidro pesevad käsi ka ilma võistlemata hoolega. «Meil on väga õrnad patsiendid,» ütlevad nad.
Lasteintensiivraviosakonna arst Jelena Kuznetsova (esiplaanil) ja õde Ruuta Laidro pesevad käsi ka ilma võistlemata hoolega. «Meil on väga õrnad patsiendid,» ütlevad nad. Foto: Sille Annuk

«Tänavu saavad pakke ainult need, kel käed on pestud,» lausub nakkusarst Matti Maimets humoorikalt. Nali naljaks, aga just täna teeb ta kokkuvõtte kliinikumi puhaste käte võistlusest.

«Käed puhtaks!» võistluse kuulutas kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets välja märtsis. Nüüd on see üle poole aasta kestnud kampaania läbi ning dr Maimets usub, et õppetunnist oli kasu ja selle mõju kestab kaua.

Kampaania kutsus kõiki kliinikumis liikuvaid arste, õdesid, hooldajaid, üliõpilasi, külalisi, aga ka haigete külastajaid sagedasti käsi desinfitseerima ja palatis asuvaid dosaatoriga antiseptikuid kasutama.

Otsustati, et puhaste käte võistluse võidab see osakond, kus antiseptiku kasutamine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige rohkem kasvanud.

Kätepesu-usk

Pesuvahendi kulumist mõõdeti milliliitrites saja voodipäeva kohta.

Ette rutates olgu öeldud, et täna välja hõisatavate võitjate seas on kliinikumi üldintensiivravi, lasteintensiivravi, kardiokirurgia, veresoontekirurgia ning vastsündinute osakond. Need osakonnad on kõik kasutanud kaks kuni neli liitrit antiseptikut rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Üks kätepesu kulutab muide kolm millimeetrit vahendit.

Matti Maimets ütleb, et tegelikult ei ole need millimeetrid ja antiseptikud selle jutu kõige olulisem osa.

«Lihtsalt käitumispsühholoogias on teatud nipid, kuidas inimest mõjutada,» räägib ta. «Sellepärast on vaja natuke kisa ja kära ning seda piitsa ja präänikut. Kaugelt vaadates võib see jah natuke naljakas tunduda.»

Tegelikult on kätepesemise harjumus igaühel pärit tema kodunt. «Ema on seda meile õpetanud! Selleks, et me oskaksime ennast kaitsta,» selgitab Maimets. «Aga meditsiinis on käte pesemine oluline teistpidi. Meie isiklik hügieen kaitseb teisi inimesi! See on sama mis kasutada kondoomi ja kinnitada turvavöö...»

Matti Maimets teab, kui kergesti levivad bakterid ja viirused uksekäepidemeilt, telefonitorudelt ja arvutiklaviatuurilt inimeselt inimesele. Kui inimesed oma käsi ei pese, siis korjavad nad need pahalased üles kõikjalt ja kannavad kõikjale.

«Meil ei ole kunagi varem olnud nii raskeid haigeid kui praegu ja nii palju nõrga immuunsusega inimesi,» ütleb Maimets. «20 aastat tagasi oleksid neist paljud juba surnud!»

Sügav sisu

«Kätehügieen on üldse üks kihvt asi,» ütleb Maimets lõpuks. «See on nii mitmetähenduslik ja sellel on nii tugev kultuuriajalooline kontekst! Kõik teavad väljendit: mina pesen oma käed sellest asjast nüüd puhtaks. Ka Pontius Pilatius palus endale pärast Kristuse ristilöömist tuua vett, et rahva ees käed puhtaks pesta.»

«Käed puhtaks!»

• Võistlus leidis aset kliinikumi kõikides osakondades 1. märtsist 31. oktoobrini.

• Käsi pesid kõige rohkem üldintensiivravi, lasteintensiivravi, kardiokirur-gia, veresoontekirurgia ja vastsündinute osakonna töötajad, kulutades 2 kuni 4 liitrit kätepesuvahen-dit rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Allikas: Matti Maimets

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles