Margus Hanson: püsivalt kuum teema

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TPM

Seekord tuleb küll nõustuda 28. septembri Tartu Postimehe juhtkirjas öelduga, et «loomulikult on bussindus väga oluline, aga siiski mitte Tartu arengut määrav esmatähtis mõjur».


Seda ka mitte Tartu linnaliikluses. Diskussioon linnaliikluse kitsaskohtade üle on igati tervitatav, sest konstruktiivsetes mõtteavaldustes tõuseb pinnale ka häid ideid.



Linnavalitsuse juures tegutsev laiapõhjaline liiklusnõukogu arutab ja diskuteerib regulaarselt väga erinevatel teemadel alates parkimisest kuni uute liikluskorralduslike lahendusteni. Ka bussiliikluse töörühm koguneb igal nädalal ja kaasab oma aruteludesse eri valdkondade asjatundjaid. Olulised otsused ei sünni kabinetivaikuses üksikute ametnike tarkusest.



Tartu on kompaktne ja vahemaad lühikesed, seetõttu võtab linlane viiest käigust (tööle, poodi, kooli jne) kaks ette jalgsi, 30 protsenti autoga ja pisut alla veerandi sõidab bussiga. Selline jaotus on kujunenud aastatega ja selle muutmine võluväel ei ole mõeldav.



Igale liiklejale on aga oluline tänavate seisukord ja nende läbitavus tipptundidel.


Nii näiteks on Sõpruse ringristmiku uus lahendus kaotanud ummikud ja praegu on võimalik ka hommikuse tipptunni ajal jõuda Annelinnast kesklinna umbes kümne minutiga, sama ka bussiga.



Vähem saastet


Viimastel aastatel on linnateede seisukord oluliselt paranenud – üle 30 kilomeetri tänavaid on saanud uue asfaltkatte, ligi 20 kilomeetrit kruusatänavaid on muudetud tolmuvabaks.



Tartus on Emajõe ja raudtee tõttu hulgaliselt nn sundsuunaga liiklust üle sildade ja raudtee. Kolm aastat tagasi võtsime eesmärgiks uuendada teekate nendel tänavatel, mis juhivad liikluse sildadele ja raudtee ülesõidukohtadele, ning praegu võivad bussi- ja autosõitjad selle töö tulemust iga päev tunnetada.



Uue asfaldi on saanud ka linna sissesõiduteed. Suuremad tööd on veel vaid Ilmatsalu tänaval, kus sel sügisel alustatakse torutöid. Kevadeks on uuendatud seegi sissesõit.


Järgmisel aastal saab sileda katte kuni Põllu tänavani ka Jõgeva-suunaline sissesõidutee. Peale liiklusmugavuse ja autoremondikulude kokkuhoiu tähendavad siledamad linnatänavad väiksemat mürasaastet ja vibratsiooni.



Kahjuks ei õnnestu meil siledaid teid väga pikalt nautida, sest talvised naastrehvid kulutavad uue tänavakatte tiheda liiklusega tänavatel kiiresti konarlikuks. Ma ei poolda küll naastrehvide jõuga ärakeelamist, kuid ehk võiks praegustes majandusoludes tänavate säästmiseks midagi riiklikul tasemel ette võtta ja hoogustada lamellrehvide laialdasemat kasutamist näiteks maksusüsteemi kaudu.



Naastrehvidele aktsiisi kehtestamisega saaks riik ka lisaraha maanteede remondiks. Igal juhul aitaks lamellrehvide laialdasem kasutamine hoida kokku teeremondi raha ja vähendaks saastet, mis lendab õhku naastrehvide naelte alt.



Usun eraettevõtlusse


Eelmisel aastal tehtud arvamusküsitluste järgi olid paljud tartlased bussiteenusega üsna rahul, enim etteheiteid pälvis väike sõidusagedus mõnedel liinidel («Tartu ja tartlased 2008» andmeil polnud sellega rahul viiendik küsitletuist) ning graafikust kinnipidamine, busside sisemine ja välimine puhtus. Bussiinfo kättesaadavuse, kesklinnaga ühendusega, bussipeatuste kaugusega elukohast ei ole rahul aga umbes kümnendik vastanuist.



Üllatavalt hea tulemus, kui arvestada seda, et üldisi huve teeniv ühistransport ei saagi olla nii paindlik, et suudaks vastu tulla iga võimaliku sõitja soovidele.



Ühistranspordi probleemid ei lahene munitsipaalettevõtte loomisega. Erinevalt sotsidest ja isamaaliitlastest usun mina eraettevõtlusse. Iga eraettevõtja soovib oma teenust pakkuda võimalikult hästi. See on võimalik stabiilses majanduskeskkonnas ja piisavalt pika lepinguperioodi juures.



Kindlasti peaks riiklik statistika hakkama naaberriikide eeskujul arvutama ja avaldama ametlikku ühistranspordi hinnaindeksit, mille alusel saaks lepingulist liinikilomeetri hinda perioodiliselt korrigeerida.



Uuendused tulekul


Et ühistransport teeniks paremini sõitjate huve, moodustab linn transpordikeskuse, mille ülesandeks on bussiliikluse parem korraldamine linnas ja sellealane koostöö naabervaldadega. Eraldiseisev maakondlik transpordikeskus on niigi väheste ressursside raiskamine.



Hetkel käivitusjärgus olevad infotehnoloogilised lahendused võimaldavad linna ja linna suunduva maakondliku liinivõrku optimeerida ja omavahel sünkrooni viia.



Ühilduvad piletisüsteemid peavad võimaldama ka piletite ristkasutust. Töö selles suunas juba käib. Tartu rakendab nn plastpileti süsteemi järgmise aasta lõpust.


Teoksil oleva reaalaja bussiinfosüsteemi katseprojekti elluviimine tähendab seda, et lähema kahe-kolme aasta jooksul on Tartu 80 bussipeatuses, kaubanduskeskustes ning käidavamates kohtades üleval elektroonilised infotahvlid, mis näitavad, mitme minuti pärast lähemast peatusest bussid väljuvad. Sellisel viisil reisijate teavitamist pole Eestis varem tehtud.



Ühistransporti ei saa muuta üleöö. Selle põhjuseks on inimeste aastatepikkused harjumused ja liiga paljud erinevad soovid. Tehes ühe muudatuse, võid koos paari rahuloleva inimesega saada juurde paarkümmend rahulolematut. Paljuski sõitjate soovid muidugi kattuvad: suurem sagedus, mugavamad bussid, kiiremad ühendused.



Just seda ühisosa silmas pidades on tänavu pandud tööle kiirliin Annelinnast kesklinna ning uus bussiliin sõitjaterohkele marsruudile Ropka–kesklinn–Annelinn.


Linna bussiliikluse täiustamine on pidev protsess, millesse on alati teretulnud ka kõigi bussikasutajate arvamused ja soovitused.



Liiklusspetsist ametiühingujuhile võiks aga meenutada, kuidas ta juunis Tartu bussiliikluse seiskas ja inimesed teadmatuses bussipeatustesse ootama jättis! Siinkirjutaja aitas kolmel nõutul bussiootajal FIst kesklinna saada… Säh sulle lühikeste teede linna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles