Raivo Adlase lavastus lõi Lätimaal laineid

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Adlas
Raivo Adlas Foto: Kalev Saar

Vilde Teater käis Läti väikelinnas Limbažis ja sai seal rahvusvaheliselt harrastusteatrite festivalilt mitu kutset minna etendusi andma kaugemale raja taha.

Tartu harrastusnäitlejate trupp tekitas rahvusvahelist elevust Vassili Sigarevi kirjutatud, Peeter Volkonski tõlgitud ja Raivo Adlase lavastatud «Gupi-kesega».

Seesama näitemäng võitis mullusel Eesti harrastusteatrite riigifestivalil Tallinnas peaauhinna, kusjuures parima naisnäitleja preemia sai peaosatäitja, Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilane Piret Kuub.

Etendus segakeeles

Eestikeelne «Gupikene» oleks olnud suuresti lätlastest koosnevale publikule umbes niisama arusaamatu nagu Tartu Postimehe lugejatele teatrikohtumise lätikeelne nimi «Starptautiskais dramaturÄ£ijas festivāls Spēlesprieks».

Seda arvestades seadis Adlas oma lavastuse väheke ümber, nii et Lätis tegid «Gupikeses» Oleg Želudkov ja Pavel Ümarik oma rolli vene keeles. «Vahepeal purssis ka Piret Kuub vene keelt,» rääkis lavastaja. «See kõik oli jube naljakas ja fantastiliselt hästi mängitud, nii et etenduse ajal kõlasid pidevalt naerupahvakud, aplausid ja braavohüüded.»

Selline vene- ja eestikeelne osatäitmine käib lavastuse kontseptsiooniga hästi kokku. Sigarevi näidendi tegevus on toodud Kohtla-Järvele, kuhu keegi mees on toonud Saaremaalt endale koju kaasa neiu ja sellele lapse teinud. Peagi astub mängu üks teine mees.

Oma kulu ja kirjadega Limbažis käinud trupp äratas Adlase sõnul nii palju tähelepanu, et sai mitu küllakutset. Venemaa pealinna kutsus tartlasi mängima ja Adlast lavastama Moskovskaja Novaja Drama. Tartlastest ja nende lavastajast oli huvitatud teiste hulgas ka Riia Üliõpilasteater.

«Need kutsed jäävad kahjuks ainult kutseteks,» nentis lavastaja. «Meil ei ole raha, et minna kuhugi kaugemale.»

Hooajal kavas

Vilde Teater tähistas tänavu Oskar Lutsu 120. sünniaastapäeva «Vaikse nurgakese» etendamisega Lutsu majamuuseumi aias. Järgmisel aastal möödub kirjanik Hugo Raudsepa sünnist 125 aastat, mistõttu on Adlasel kavas tuua harrastajatega vabas õhus vaatajate ette romaan «Viimne eurooplane».

«Seda on Vanemuine ühel korral teinud,» ütles lavastaja. «Nüüd on see teema veel aktuaalsem, kuna eestlasi peaks Euroopa praegu huvitama rohkem kui kunagi varem.»

Vildelastega on lubanud tulla näitemängu tegema ka külalislavastajad Allan Kress ja Liisi Tegelmann. Jätkuvalt on aktiivne Vilde Teatri vene stuudio vene dramaturgia tutvustamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles