| |
|
 |
Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratsiooni direktoril Andres Sütil, nagu ka kõigil loodushuvilistel, kulub Emajõe kalda äärt pidi looklevat uut matkarada pidi vaatetornini jõudmiseks kümmekond minutit.
Foto: Margus Ansu |
|
Looduskaitses käib vilgas töö ja reform
(2)
17.11.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Emajõe Suursoo keskuse juures valmis matkarada ja kopamees teeb
ettevalmistusi kõrvalhoone ehitamiseks. Vilgas elu keeb mujalgi, sest Eestis
käiv looduskaitsereform toob sel alal uuest aastast muutusi üle
riigi.
«Kevadel valmis meil väike ilmajaam, suvel tegime korda majaesise platsi ning ehitasime sinna külakiige ja pingid,» loetles Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratsiooni direktor Andres Sütt tänavusi ettevõtmisi. Hiljuti valmis Kavastu küla servas asuva looduskeskuse juures kilomeetripikkune matkarada. Selle alguses on õpilastele loodushariduse andmiseks puupinkidega väliklass. Unnuk selgitab lastele Lastele on rajal rohkemgi mõeldud: lisaks eesti ja inglise keelele on infotahvlitel kasutatud ka lastekeelt ehk sookoll Unnuk teeb väikestele ja miks mitte ka suurtele lihtsalt selgeks, mis on mis ja kes on kes. Emajõe kallast pidi lookleva laudtee äärde on kalameeste sissetöötatud püügikohtadesse rajatud kolm pinkide ja prügikastidega puhkekohta. Raja lõpus troonib kolme meetri kõrgune vaatetorn. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas matkaraja tegemiseks 325 000 krooni. Külakiige ehitamist ja kiigeplatsi rajamist rahastas KIK 65 000 krooniga. Looduskeskuse juures oleva parkla ligidal müttab praegu kopamees, kes valmistab ette kõrvalhoone ja väikse valvurimaja ehitustandrit. Nende hoonete ehitamiseks on keskkonnaministeerium eraldanud ligi kolm miljonit krooni. Andres Sütt tuleb aga uute hoonete lindilõikamispeole juba külalisena, sest seoses käimasoleva looduskaitsereformiga lõpetab Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratsioon selle aasta viimasel päeval töö. Eesti looduskaitsjad on seda reformi juba ammu oodanud, ütles keskkonnaministeeriumi juurde loodud Riikliku Looduskaitsekeskuse tulevane juht ja praegune projektijuht Jaanus Tuusti. «Meie looduskaitse on väga killustunud: Eestis on 16 mehitatud kaitseala ja mitusada mehitamata kaitseala, mis on seni olnud maakondlike keskkonnateenistuste hoole all,» selgitas ta. «Killustatus ei ole hea. Kõigile kaitsealadele on tarvis üht kindlat peremeest.» Reform jagab Eesti looduskaitsjate vahel kaheksaks regiooniks. Tartu regioon hõlmab Tartu- ja Jõgevamaa ning Viljandimaast Võrtsjärve. Tartu regiooni direktorina asub tööle Endla looduskaitseala administratsiooni direktor Toomas Võime. Tema asetäitja on Äksis asuva Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni direktor Aita Saksing. Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratsiooni hoonest saab maastikukaitseala külastuskeskus, mille korrashoiu eest hakkab hoolitsema juhataja. Tööd tuleb juurde Maastikukaitsealade administratsioonide töötajad tööd ei kaota, kinnitas Jaanus Tuusti: «Pigem peame inimesi regioonidesse juurde võtma, sest töö hulk suureneb. Regioonid võtavad ju enda alla ka seni mehitamata kaitsealad.» Kus Tartu regiooni keskus asuma hakkab, pole veel otsustatud. Kaalumisel on Endla looduskaitseala keskus Toomal või Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni keskus. Andres Sütt töötab 1. jaanuarist Harju-Rapla regiooni direktorina.
|
