Naabermajas elav Svetlana Romanovitš nägi vaid autosid ja askeldamist. Seda, kuidas ja kunas naabrimees täpselt ära viidi, ei pannud ta tähele, sest autodesumm oli aia taga kaua.

Samal teemal: Pommiloo kahtlusalune muukis Vene ajal seife ja jooksutas neli aastat miilitsaid (132)

Kaitsepolitsei kahtlustab, et just selles sammaldunud eterniitkatusega päkapikumajas tegi Märt Ringmaa valmis pommid, mis Tallinnas Pae tänaval lõhkesid ja inimesi surma saatsid. Ja kas saatuse irooniana või taotluslikult elas Ringmaa Pae tänaval ka Raasikul.

Naaber ei usu halba

Romanovitš ei tea, miks naaber ära viidi, ega usu, et ta kellelegi paha tegi. «Tean neid ainult heast küljest, Märti ja tema naist, elasid vaikselt, nagu vanainimesed ikka,» kiidab kahe aasta eest Raasikule kolinud Romanovitš. «Nad olid väga head – ikka pakkusid meie lastele ja lastelastele õunu.»

Ringmaa majapidamine paistab vaevu puude ja põõsaste rägastikust välja, ühekorruseline valget värvi suvila moodi ehitis on tehtud kahe pere jaoks. Teine pool majast on noore pere oma, kes käib seal suvitamas.

«Korjavad õunu, grillivad ja sõidavad siis jälle linna,» kirjeldab Romanovitš Ringmaa naabrite tegemisi. Veel eile käisid kaitsepolitseinikud naabritelt pärimas, ega nad näinud Ringmaad midagi maasse kaevamas.

Nüüd on maja mõlemad pooled tühjad ja lukus. Õue valvav pensionieas hundikoer pikutab kuudi ees, peremehe 1980. aastate keskpaigast pärinev sinine auto seisab keset hoovi, kuuri räästa all on igasugust kolu, kuuri akendest paistab seda veelgi.

Romanovitši sõnul elas majas enamasti Ringmaa naine, kellest ta oli ametlikult ammu lahutatud. Meest ennast oli harvem näha. «Ju ta oli kuskil mujal – rääkis kogu aeg, et on tööl kusagil Rapla turul, aga see pidev äraolek tundus imelik,» jutustab naaber. «Ilmselt oli tal veel mingi elukoht.»

Mingeid pauke ega muud kahtlast pole Romanovitš kahe aasta jooksul kuulnud, ka mitte teised naabrid. Ümberkaudsete majade elanikud kiidavad otsekui ühest suust nii meest kui ka tema kaasat. Märt on naabrinaiste sõnul viisakas ja tähelepanelik, vaikne, tagasihoidlik, mitte pikka kasvu, kuid tugev ja meeldiv ning võttis alati tee äärest auto peale.

Üks naabreist teab, et Ringmaa veetis suure osa ajast Neeme külas, kus tal on samuti elamine.

Vähese jutuga karsklane

Neemel on Ringmaade naaber Leili Saem – kunagine koolijuhataja ja Ringmaa naise kooliõde. Ringmaade peret pole ta juba neli aastat näinud ja lööb kinnivõtmise uudist kuuldes käed kohkunult näo ette.

Nende korter oli välja üüritud, aga ka üürnik kolis sealt äsja välja. Saem kinnitab Ringmaad iseloomustades üks-ühele Raasiku naabrite sõnu.

«Selline vanaaegne härrasmees, vähese jutuga,» iseloomustas koolijuhataja. «Käis kusagil kaugemal elektritööd tegemas.» Ringmaa polnud viinamees, Saemi mäletamist mööda ei teinud isegi suitsu. Vaatamata pikale tutvusele ei käidud teineteisel kuigi tihti külas ja kui korra võetigi koos uut aastat vastu, oli laual vaid väike veinipudel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67