Tartus toimunud rahvusvahelistel kitarrimuusika päevadel «Fiesta de la guitarra» oli kõigil huvilistel võimalus veenduda, et kodumaine pillimeister on saanud hakkama kitarriga, mis kõlalt võistleb edukalt rahvusvaheliselt tunnustatud kitarridega.

Laupäeval Elleri koolis toimunud kitarride esitlusele oli soome meister Kauko Liikanen kaasa toonud kaks oma töökojas valminud pilli.

Viljar Kuuse kätetöö

Kitarriõppurid ja -õpetajad said aga kuulata lisaks nendele pillidele Tallinna muusiku, muusikapedagoogi ja pillimeistri Viljar Kuuse kätetööd, mida tutvustati kui esimest eesti mehe ehitatud professionaalset kontsertkitarri.

«Jah, nii see on,» kinnitas kitarrist Heiki Mätlik. «See kontsertpill on tehtud õigetest materjalidest, muu hulgas india roosipuust. Eelmised eestlaste tehtud pillid on rekonstrueeritud vanadest, aga ka tehtud vahtrast või männist.»

Viljar Kuusk sai oma senise pilliehituse tipu tegemiseks koolitust ühe kuulsaima pillimeistri Per Hallgreni juures Göteborgi lähedal Rootsis tänavu suvel. Kontakt arenes välja sellest, et rootslane oli kutsutud Tartusse mullusele kitarrifestivalile.

Ühe väga korraliku pilli tegemine võtab tavaliselt aega kuu, kuid et Kuusk sai Hallgreni juures olla väga vähe aega, tegi ta põhilise töö ära kümne päevaga. «Tõusin iga päev kell kaheksa üles ja läksin südaööl magama ja vahepeal ei puhanud,» selgitas Kuusk.
Lisaks hoolikalt valitud materjalile on tarvis tunnetust. «Ilma selleta läheb materjal lihtsalt raisku. Iga materjal nõuab erinevat lähenemist ja see tuleb ainult kogemustega,» rääkis ta.

Tähtis materjal õnn

Ja peale kõike muud läheb kutselisi kitarriste rahuldava pilli tegemisel tarvis omajagu õnne. «Õnne on olnud siin kõvasti,» ütles Kuusk. «Hallgren nimetas seda sellise terminiga nagu «algaja õnn».»
Enne Göteborgi lähedal õppimas käimist parandas tallinlane klassikalisi kitarre ning tegi vanu ja odavaid ümber. Ta on teinud ka poolakustilisi ja elektrikitarre.

«Põhiliselt olen ma aga muusikaõpetaja,» rääkis ta. «Olen hariduselt vioolamängija ja õpetan muusikaakadeemias vioolat. Akadeemia juures on ka töökoda. Praegu ma vaikselt õpetan ja teen pille, vahetevahel ka esinen.»
Elleri koolis demonstreeritud kitarril on ostja, kes peab välja käima umbes 30 000 krooni, peaaegu et olemas. Teise kontsertpilli ehitamist ei ole Kuusk veel alustanud, ent ta lubas seda peagi kindlasti teha.

Kuidas kõige lihtsamalt ära tunda vabrikus tehtud pillide hulgast meistri pill? «Vabrikupillil on masstoodangu maik juures. No olgem siis pidulikud ja ütleme niiviisi: vabrikupillil ei ole hinge,» selgitas Kuusk. 

Miks on kitarr nii populaarne pill?

Patrick Zeoli: «Ma arvan, et kitarr on populaarne oma paindlikkuse tõttu. Tänapäeval võib kitarriga esitada väga erinevaid muusikavorme. Kitarri võib mängida seistes, istudes, liikudes. Teda on lihtne kaasa võtta. Ei saa ju näiteks klaverit käe otsas ühest kohast teise tassida.»

Jose Miguel Morena: «Kitarr on üsna lähedane sellisele instrumendile nagu inimhääl. Kitarr võimaldab inimesi kõikjal õnnelikuks teha. Ma arvan, et kitarriga võib esitada kõikvõimalikke meeleoluvarjundeid ja tundevirvendusi, ka neid, mida ei saa tegude või sõnadega väljendada.»

Reinbert Evers: «Kitarr on vana instrument, millega kaasneb rikkalikult traditsioone. Ta ei ole ka kuigi kallis – peaaegu igaüks võib endale kitarri osta, kuid mitte klaveri. Kitarr on vahend mitut liiki muusika – popp, rokk, džäss, kunstiline muusika – esitamiseks, ta on universaalne instrument. Kitarriga on võimalik väljendada õigupoolest kõike.»