Eesti pillimeistril valmis tippkõlaline kitarr
16.11.2004 00:01
Raimu Hanson, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartus toimunud rahvusvahelistel kitarrimuusika
päevadel «Fiesta de la guitarra» oli kõigil huvilistel võimalus veenduda, et
kodumaine pillimeister on saanud hakkama kitarriga, mis kõlalt võistleb edukalt
rahvusvaheliselt tunnustatud kitarridega.
Laupäeval Elleri koolis toimunud kitarride esitlusele oli soome meister Kauko
Liikanen kaasa toonud kaks oma töökojas valminud pilli.
Viljar Kuuse kätetöö
Kitarriõppurid ja -õpetajad said aga kuulata lisaks nendele pillidele
Tallinna muusiku, muusikapedagoogi ja pillimeistri Viljar Kuuse kätetööd, mida
tutvustati kui esimest eesti mehe ehitatud professionaalset kontsertkitarri.
«Jah, nii see on,» kinnitas kitarrist Heiki Mätlik. «See kontsertpill on
tehtud õigetest materjalidest, muu hulgas india roosipuust. Eelmised eestlaste
tehtud pillid on rekonstrueeritud vanadest, aga ka tehtud vahtrast või männist.»
Viljar Kuusk sai oma senise pilliehituse tipu tegemiseks koolitust ühe
kuulsaima pillimeistri Per Hallgreni juures Göteborgi lähedal Rootsis tänavu
suvel. Kontakt arenes välja sellest, et rootslane oli kutsutud Tartusse
mullusele kitarrifestivalile.
Ühe väga korraliku pilli tegemine võtab tavaliselt aega kuu, kuid et Kuusk
sai Hallgreni juures olla väga vähe aega, tegi ta põhilise töö ära kümne
päevaga. «Tõusin iga päev kell kaheksa üles ja läksin südaööl magama ja vahepeal
ei puhanud,» selgitas Kuusk. Lisaks hoolikalt valitud materjalile on tarvis
tunnetust. «Ilma selleta läheb materjal lihtsalt raisku. Iga materjal nõuab
erinevat lähenemist ja see tuleb ainult kogemustega,» rääkis ta.
Tähtis materjal õnn
Ja peale kõike muud läheb kutselisi kitarriste rahuldava pilli tegemisel
tarvis omajagu õnne. «Õnne on olnud siin kõvasti,» ütles Kuusk. «Hallgren
nimetas seda sellise terminiga nagu «algaja õnn».» Enne Göteborgi lähedal
õppimas käimist parandas tallinlane klassikalisi kitarre ning tegi vanu ja
odavaid ümber. Ta on teinud ka poolakustilisi ja elektrikitarre.
«Põhiliselt olen ma aga muusikaõpetaja,» rääkis ta. «Olen hariduselt
vioolamängija ja õpetan muusikaakadeemias vioolat. Akadeemia juures on ka
töökoda. Praegu ma vaikselt õpetan ja teen pille, vahetevahel ka esinen.»
Elleri koolis demonstreeritud kitarril on ostja, kes peab välja käima umbes
30 000 krooni, peaaegu et olemas. Teise kontsertpilli ehitamist ei ole Kuusk
veel alustanud, ent ta lubas seda peagi kindlasti teha.
Kuidas kõige lihtsamalt ära tunda vabrikus tehtud pillide hulgast meistri
pill? «Vabrikupillil on masstoodangu maik juures. No olgem siis pidulikud ja
ütleme niiviisi: vabrikupillil ei ole hinge,» selgitas Kuusk.
Miks on kitarr nii populaarne
pill?
Patrick Zeoli: «Ma arvan, et kitarr on populaarne oma paindlikkuse tõttu.
Tänapäeval võib kitarriga esitada väga erinevaid muusikavorme. Kitarri võib
mängida seistes, istudes, liikudes. Teda on lihtne kaasa võtta. Ei saa ju
näiteks klaverit käe otsas ühest kohast teise tassida.»
Jose Miguel Morena: «Kitarr on üsna lähedane sellisele instrumendile nagu
inimhääl. Kitarr võimaldab inimesi kõikjal õnnelikuks teha. Ma arvan, et
kitarriga võib esitada kõikvõimalikke meeleoluvarjundeid ja tundevirvendusi,
ka neid, mida ei saa tegude või sõnadega väljendada.»
Reinbert Evers: «Kitarr on vana instrument, millega kaasneb rikkalikult
traditsioone. Ta ei ole ka kuigi kallis – peaaegu igaüks võib endale kitarri
osta, kuid mitte klaveri. Kitarr on vahend mitut liiki muusika – popp, rokk,
džäss, kunstiline muusika – esitamiseks, ta on universaalne instrument.
Kitarriga on võimalik väljendada õigupoolest kõike.»
|