Artiklis toodud seisukohad on õiged. Arvan, et tekkinud olukorras ei ole süüdi niivõrd liikluskorralduslik pool kui just sihipärase planeerimise ja selle teostamise puudulikkus. Kavandatav Sõpruse ringristmik ei lahenda autoliikluse olukorda praegu, ammugi siis tulevikus. Fooridega ristmiku rajamine on kulukam, aga et tänavaehituse ja liikluskorralduse mahajäämus on suur, tuleks valida perspektiivikam lahendus. Millest siis tekivad seni ületamatud liiklusprobleemid? Jättes kõrvale bussi- ja jalgrattaliikluse arendamise probleemid, näen kolme vastuolu.Arendajatel on raha rohkem kui linnavalitsusel vahendeid tänavavõrgu arendamiseks. Arendaja arvutab tasuvust hoone kasuliku pinna järgi, jättes parkimiskohtade arvu ja liiklusküsimused linnavalitsusele või viidates kehtivatele normdokumentidele. Ka viimastes tehakse tihti arendajale kasulikke mööndusi. Tänavavõrgustiku arendamine on väga kulukas ja pikaajaline protsess, mida tuleb teha pidevalt ja väga suure perspektiivitundega. Eelmistel linnavalitsustel on selles jäänud puudu otsustavusest ja kaugemale nägemisest. Kinnistud, kuhu tuleks 25 aasta pärast rajada tänava laiendus või uus tänav, tuleks juba praegu välja osta (võõrandada). Ühe aastaga selliseid probleeme ei lahenda. Ristmiku lahendus on liikluskorralduslik ülesanne, tänava laius aga, millest sõltub autoradade arv, on planeerijate töö. Mõttetu on rajada suure läbilaskevõimega ristmik, kui suubuvad tänavad lähevad umbe. Siin tulevadki appi foorid, mille abil on võimalik ühtlustada liiklusvoogusid ja ooteaegu ristmikel. Omalt poolt oleksin artiklisse lisanud parkimismajade rajamise kesklinna ümbrusse – praegu on osa sõiduradasid hõivanud parkivad autod, vähendades tänava läbilaskevõimet. Olen veendunud, et ringristmik Sõpruse silla juures on ebaõnnestunud ettepanek. Veel pole hilja. |
