Varjupaiga asjaajaja Kirke Roosaare sõnul on paraku üsna tavapärane, et varjupaika sattuvad tänavakassid võivad endaga kaasa tuua mõne haiguse. Mis 6.-7. oktoobril alanud haigestumisi põhjustab, ei olegi täpselt teada, kuid et varjupaiga kassidel ilmnes oksendamine ja kõhulahtisus, kahtlustavad varjupaiga töötajad, et tegu on viirushaigusega. Otsitakse põhjust Varjupaiga veterinaar Kaie Päike sõnas, et täna saadetakse ühe kassi korjus veterinaarlaborisse uuringuteks, et välja selgitada kasside suremise põhjus. Eilseks oli viiruse kätte surnud või haigussümptomite
tõttu magama pandud 22 kassi. «Kui sümptomid on käes, on see meie tingimustes
sama kui mõista loom piinarikkale suremisele,» põhjendas Roosaar eutanaasiasüsti tegemist. Viiruse tõttu ei anta varjupaigast kasse välja, ka terveid mitte. Kasside püüdmine küll hädapärast käib, kuid sellest soovitakse hoiduda, sest püütud kassid pannakse magama juba enne haiguskoldesse viimist. Kasse oleks Roosaare sõnul suutnud viirusest päästa vaid üks – vaktsineerimine. Näiteks on kaks varjupaiga kassi vaktsineeritud ja terved. Roosaare kinnitusel peab kindlasti vaktsineerima ka kodukasse, kes väljas ei käi, kuna inimene võib viiruse jalanõudega õuest tuppa tuua. Hulkurid kannavad Inimestel, kes on oktoobri alguses varjupaigast endale kassi võtnud, soovitab Roosaar looma jälgida ning haiguskahtluse puhul pöörduda varjupaiga töötajate poole, nagu on kirjas ka varjupaigast looma võtmise lepingus. Linnavalitsuse linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg tõdes, et kuna viirused levivad just hulkuvate kasside seas, siis olnuks varjupaigas raske haiguspuhangut vältida. «Õnneks on see esimene hullem juhtum,» lisas ta. Tammeorg tunnistas ka, et ruumipuudus on varjupaigas suur. «Nii palju kui ruume on, nii palju neid on ja nende piires tuleb hakkama saada.» Tartumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Anneli Kask nentis, et osa viirushaigusi ei pruugi endast märku anda ka kahe nädala jooksul, mil tuleb loomi varjupaigas hoida. Seetõttu võib haigus välja lüüa alles siis, kui kass on uude koju jõudnud. Ka Kask tõdes, et ruumipuuduse tõttu ei ole varjupaigas võimalik kasse 14 päeva eraldi puurides hoida. Ka ei pruugi kass ise haigestudagi, vaid on haigusekandja.
Kas teate? Päästab vaid vaktsineerimine • Kui kass on loid, isutu, kipub oksendama ja tal on kõht lahti, tuleks ühendust võtta veterinaararstiga. • Kui olete oktoobri alguses varjupaigast kassi võtnud, tuleks eelnimetatud sümptomite ilmnemisel pöörduda varjupaiga poole. • Kasse ja koeri peab vaktsineerima kord aastas. Kompleksvaktsiin kaitseb loomi ka põhiliste viirushaiguste eest. • Kaks nädalat enne vaktsineerimist peab loomale andma ussirohtu. Allikas: Tartu koduta loomade varjupaik |
