Täna oleme olukorras, kus umbes pooled üliõpilastest maksavad oma hariduse eest ise ja pooled mitte. Eesti 68 000 üliõpilasest saab õppetoetusi umbes 10 000 õppurit ja ülejäänud peavad ise toime tulema.

Kõrgharidust omandavate noorte hetkeolukorda leevendab pisut õppelaenu võimalus, mis aga kindlasti ei taga täisväärtuslikke elamisvõimalusi, ja võlg pangale tuleb hiljem ikkagi tagasi maksta. Võlg on võõra oma!

Haridus on enamikus Euroopa riikides avalik hüve. Kui muuta Eestis kogu kõrgharidus tasuliseks, siis juhtub see, mida tegelikult püüame vältida – haridus kommertsialiseerub. Haridusest saab justkui erasektori teenus, mida saavad endale lubada üksnes need, kellel endal või kelle vanematel on selle ostmiseks raha.

Muidugi on ka teine võimalus: noor asub õpingute kõrvalt tööle. Selle tulemusena langeb aga oluliselt omandatava hariduse kvaliteet. Kõrge õppemaksu tasumiseks tuleb teha täiskoormusel tööd ja enamasti mitte erialast.

Kolmas võimalus on võtta õlule suur õppelaen. Reformierakonna Noortekogu väljapakutav õppelaenu määra kergitamine annaks olukorrale aga väga lühiajalise ja mitte kuigi efektiivse lahenduse.

Intresse tuleb õppuril maksta ka juba õpingute ajal ning mida suurem on laenusumma, seda kõrgem on intressimakse.

Samuti oleme juba niigi olukorras, kus ühiskond on end lõhki laenamas ning väga tõenäoline on oht, et tulevane noor spetsialist ei jõua laenu tagasi maksta.

Lisaks võib senise laenumäära suurendamine tekitada olukorra, et juba õppimise ajal on üliõpilane end niivõrd võlgadega koormanud, et ühestki kodulaenust ei saa enam juttugi olla.

Põhimõtteliselt on Reformierakonna pakutu tudengitele sama hea kui hakata emapalga asemel andma emalaenu ja oodata, et lapsed selle tagasi maksaksid.

Miks mitte tudengipalk

Küll aga aitaks kõrghariduse omandamisele palju kaasa Rahvaliidu Noorte nõutav tudengipalk. Tudengipalka saaksid kõik riikliku koolitustellimusega ainekavu õppivad üliõpilased (ka need, kes õpivad tasulisel kohal) ja seda riikliku koolitustellimuse ulatuses ehk senise kümne tuhande tudengi asemel üle kolmekümne tuhande.

Ka summad oleksid praegusest suuremad: senisele lisaks 1000 krooni ülikoolilinnas õppivale tudengile ja lisaks veel 1000 krooni väljastpoolt linna pärit üliõpilasele.

Ka Eesti Üliõpilaskondade Liit on öelnud, et nad toetavad iga algatust, mille eesmärk on suurendada kõrgharidusse suunatavaid rahavoogusid, sealhulgas tervitades tudengipalka kui võimalikku lahendust.

Üliõpilased on ammu lootnud erakondade haridusteemalisele diskussioonile, milleks näib just nüüd õige aeg olevat. Rahvaliidu Noored loodavad, et arutelu ei keskendu pelgalt poliitiliste sõnumite väljatöötamisele, vaid keskendutaks efektiivseimale lahendusele, millest leiaks tuge kogu Eesti tudengkond.

Me seisame valiku lävel – kas tasuta või tasuline kõrgharidus. Reformierakonna Noortekogu on tauninud Rahvaliidu Noorte tudengipalga mõtet, öeldes, et igaüks peaks ise oma haridusse investeerima ja ainuvõimalik lahend on õppelaen.

Rahvaliidu Noored on aga veendunud, et riik peab tänases demograafilises olukorras võtma täieliku vastutuse noorte hariduse eest.

On ju haritud noored need, kes ühiskonda edasi viivad ja riigile kasu toovad. Rahvaliidu Noorte väljapakutav tudengipalk seda taotlebki – kõigil noortel peavad stardipositsioonil olema võrdsed võimalused.