Estiko Investeeringute juhi Ain Tammvere sõnul seisis kuue saaliga multiplex-kino juba arhitektidele antud lähteülesannetes. «Oleme selle kino sinna ette näinud, ehkki täna pole veel ühtegi lepingut võimaliku operaatoriga,» rääkis Tammvere.

«Me teame ka kinoinimeste vajadusi ja soove, tunneme Tartu kino olukorda ning leiame, et selline kino sobiks sellesse majja,» lisas Tammvere. «Teisalt peame jõudma võimalike rentnikega tingimustes kokkuleppele, sest kino ehitamine on päris kallis.»

Kui kobarkinost kõigele vaatamata siiski asja ei peaks saama, tuleb selle asemele varuvariandina konverentsikeskus.

Ehitusega on kiire

Vanast bussijaamast avaturuni laiub eskiisides peale kino veel 3000–4000 ruutmeetrit büroopindu ja 2200–2400 ruutmeetrit kortereid, 4500-ruutmeetrine Rimi hüpermarket ja teist samapalju kaubanduspinda.

Lisaks sellele andis Estiko arhitektidele vabad käed joonistada projekti sisse ka hotell.

Ettevõte tellis sel suvel eskiisid neljalt arhitektuuribüroolt ning valikusõelale jäi lõppkokkuvõttes kolm varianti – Plasku ja bussijaama projekteerinud Kalle Rõõmuse, arhitektuuribüroo Muru & Pere ning Soome arhitekti Matti Anttila eskiis.

Anttila ei ole tuntud tegija üksnes Soomes – tema firmal AW² on kontor ka Pariisis.

Estiko Investeeringute juhi Ain Tammvere kinnitusel tehakse lähinädalail nende kavandite seast lõplik valik, sest kolmanda ehitusetapi hooned peavad vastavalt siduvatele lepingutele valmima hiljemalt tuleva aasta jooksul. Bussijaam lammutatakse veel sel sügisel.

Lugejale mälu värskenduseks – Emajõe ärikeskuse esimene etapp oli niinimetatud Plasku ehitus ning teine etapp skandaali tekitanud bussijaam.

Vastupidiselt konkurentide ootustele ei tule uued hooned Ain Tammvere hinnangul põrmugi odavad. «Me ei taha plekist hoonet teha, sest bussijaamale heidetakse seda ette,» lisas ta.

«Eskiisid lähtuvad linna arhitektuurist ning peaksid moodustama terviku praeguse ärikeskuse ja bussijaamahoonega,» ütles Tammvere.

Tammvere ei soovi tulevast äri- ja kaubanduskeskust võrrelda ka tulevase Tartu kaubamajaga. «Kui uus Tartu kaubamaja on projekteeritud kaubamajaks, siis see kompleks on projekteeritud mitmeks otstarbeks. Meie oleme kinnisvaraarendajad, mitte kaupmehed,» ütles ta.

Pool tuhat autokohta

Tõenäoliselt seisab praeguse turuparkla kohal tulevikus kortermaja. Kalle Rõõmuse projekti puhul ehitataks elamu vaiadele ning selle alla jääks parkla. Kokku on keskuse juurde erinevates eskiisides planeeritud 490–504 parkimiskohta.

Ühel eskiisil laiutab parkimismaja koguni saabuvate busside seisukoha ja bussiootetaskute kohal.

Parklaid on eri bürood planeerinud nii maa-aluseid kui maapealseid, nii ühe- kui ka kolmekorruselisi.

Ärikeskuse hooneid on arhitektid eskiisidesse kätkenud nii kahe- kui ka kuuekorruselisi. Autoga saab keskusesse detailplaneeringu järgi sisse sõita Soola tänava poolt ja ka vahetult enne Võidu silda.

Üks kolmest välja pakutud eskiisist näeb ette ka Turu tänava alust läbiva jalakäijatetunneli.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33