Täpselt niimoodi käitus ka 24-aastane Tartu Ülikooli arstitudeng Aigar Ottas, kes suve algul tegi teoks oma ammuse unistuse ning sõitis imelist-romantilist Hispaaniat kaema. Pärast kuu aega seljakotiga vantsimist päikeselises Hispaanias otsustas ta hoopiski Portugali edasi rännata ning praegu on tema peatuspaigaks pisike Lagose linnake, kus ta teeb meelelahutaja tööd. Ei ta näitle kuskil tänavanurgal, ei räägi tabavaid nalju väikesel kõrtsilaval, vaid mängib hoopis plaate. Lugu, kuidas ta DJ-ks sai, kinnitab taas väidet, et tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Ootamatult DJ-ks «Käisin ühel päeval niisama mööda pudi-padi poode, kui silma jäi üks kena tüdruk põnevate tätoveeringutega,» räägib Aigar lustakalt. Ta seletab hoogsalt edasi, kuidas ta alustas neiuga kohe juttu teemal, kust too kehamaalingud sai ning miks neiu on need enesele teinud. Lõpuks pajatas Eesti mehehakatis, kes muide on elanud terve reisi telgis, oma suurest murest, et kõht on tühi ning raha otsas. Kaunitar pakkus seepeale Ottasele kohe tööd kohalikus baaris Lionheart, kus oli puudus plaadikeerutajast. Muusikaga on noormees ka varem kokku puutunud, kuna kodulinnas Tartus mängib ta kitarri vahvas kollektiivis Marr! Kui esimestel päevadel oli tartlane maru vaimustatud sellest tööst, siis nüüd, paar nädalat hiljem, on hakanud töörõõm vähehaaval vähenema. «Kuna piraatplaate ei tohi mängida, siis olen kõik paremad lood kesisest plaadikogust juba mitmeid kordi ette mänginud,» on noormees veidi murelik. Kohalikud poplood on ammuilma läbi kammitud ning hea meelega tutvustaks ta rahvale ka Eesti tegijaid, nagu Genialistid, Koer või Vennaskond, aga nii ekstreemseks pole tal lubatud minna. Seiklused kaljudel Siiski hindab Ottas oma sellesuvise reisi igati lustakaks ja põnevaks. Kõige katsumusrohkemaks peab ta üht verist õnnetust, kus ta soovis Hispaanias Alicante linnas kalju otsas paiknevale kindlusele ligi pääseda. Kuna ta treppe ei suutnud leida, siis mõtles, et mis seal ikka, saab ju sinna niisama ka ronitud. Ronimise käigus muutus aga ühtäkki sein liiga libedaks ja Ottas varises sealt ahvikiirusel alla. «Minule kui arstitudengile oli see muidugi igati põnev ja ilusad armid jäävad ka mälestuseks, et siis kunagi saab vanapapina noortele rääkida, kuis sai ikka omal ajal Hispaanias müratud,» kelgib Ottas vallatult. Kui järgmisel aastal sõjaväkke minema ei pea, siis läheb ta taas maailma avastama. Siis aga kindlasti organiseeritumalt ja kellegagi koos. «Aga järgmise suveni on veel aega ning milleks siis viimase minuti ettevõtmised on,» muheleb Eesti vägilane lõpetuseks. |
