Ingerlaste laul ja tants hajutas vihmapilvi

Pärast jumalateenistust Peetri kirikus kogunesid Eestis, Soomes, Venemaal ja Rootsis elavate ingerisoomlaste esindajad rongkäiku. Puhkpilliorkestri Tartu saatel liikus pea 400 lauljat, tantsijat ja pillimeest üheskoos raeplatsi poole.

Hanson rääkis avasõnavõtus, kuidas ta viis 20 aastat tagasi oma poolenisti ingerlasest abikaasa ema ja tädi ingerlaste koosolekule, ning sedagi, et koosolekult tulid nad sirgema selja ja püstisema peaga.

Kolme hümniga

Festivali peakontserdi laulis avatuks Elo Kikase dirigeeritud ühendkoor Ingeri, Soome ja Eesti hümniga.

Umbes saja laulja hulgas seisis tartlaste Kiuru koor, seljas välissoomlaste rahvarõivad, mida oli täiendatud põlle ja peakattega. Ööpäev varem oli Kiuru sealsamas raeplatsil laulnud festivalikontserdil oma esimese dirigendi Albert Pettineni (1937–2002) laule.

Ühendkoori lisasid oma hääle ka Ingerimaa pealinnast Peterburist pärit Piiteri koori ja Korpi ansambli lauljad. Nemadki esinesid laupäeval Tartu raeplatsil oma kontserdiga.

Peterburi Ingerisoomlaste Seltsi ruumides õpetab neid laulma Irina Golysheva. Ta on ema poolt ingerisoomlane ja isa poolt isur.

Laule on tema koorid saanud mitmest allikast. «Korpis laulab vadjalaste ja isurite esindajaid, kes on kuulnud lapsepõlves oma vanaemade ja vanaisade laule,» ütles Golysheva. «Muidugi oleme saanud laule arhiividest, kuhu neid on kogunud ka soome ja eesti folkloristid.»

Ingerimaa läbi sajandite

Ingerisoomlased on pärit Soome lahe ida- ja kaguosast ehk Ingerimaalt.

Kõigepealt elasid seal vadjalased. Aastal 1200 rajasid samasse paika oma asustuse tulnukad Karjalast, keda kutsutakse isuriteks. Hiljem asus sinnasamma elama üha enam venelasi ning 17. sajandi keskpaigas hulgaliselt talupoegi Ida-Soomest.

Stalini ja Hitleri võimu aastatel tabas ingerlasi oma kodumaal küüditamine ja evakueerimine.