Tartu Veevärgi suurprojekt 50+50 edeneb firma kinnitusel plaanitud tempos, kuid siin-seal lööb välja tööjõu nappus, kinnitavad veevärgi juhataja Toomas Kapp ja projektijuht Martin Zimmer.

Zimmer: Vahekokkuvõte on mai lõpu seisuga, siis oli tehtud 60 protsenti plaanitud töödest ja tempo järjest tõuseb.

Maikuus ehitati 4,5 kilomeetrit ja seega peaks lisandunud olema veel üle kahe kilomeetri. Praegu ehitatakse üheaegselt 27 lõigus 22 tänaval. Riia tänaval on korraga töös kolm lõiku ja Staadioni tänaval kaks lõiku.

Mitu tänavat ja lõiku on veel töösse minemas ehk kus see õudus alles ees seisab?

Kapp: Narva maanteel on üks probleemne koht lõigus Staadioni-Puiestee, kus liiklus tuleb täielikult kinni panna.

Seal on kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja kuna ehitaja ütleb, et muud moodi ei saa, siis kaevatakse see lahti ja paigaldatakse sinna lahkvoolne sadeveetorustik.

Me vahetame ka veetoru ära, kui kord niikuinii lahti kaevatakse, ehkki see toruvahetus pole 50+50 projektis. Investeerime sellesse arvestusega, et järgmised 30 aastat pole tarvidust veetrassi lahti kaevata.

Teine selline lõik on Jakobi mägi, kus sättisime ja mõtlesime, et teeme osa ära enne Gaudeamust, aga seoses arheoloogiliste riskidega – need võtsid läinud aastal tempo alla Laial tänaval – me Jakobi mäge tänase kava järgi lahti ei kaeva.

Räägime ehitajaga, ehk saame teha no dig meetodil ehk võimalikult vähe kaevates. On võimalus, et olemasolevasse torusse paigaldatakse uus toru, selleks on mitmesuguseid meetodeid. Mõlemas lõigus läheb töö lahti juulis.

Kas praegu olete töödega graafikus?

Zimmer: Endiselt kehtib projekti lõpu tähtaeg detsember 2006. Mõnel lõigul tekib aeg-ajalt mahajäämus. Suur projekt keset suurt linna, mis tahab oma elu elada

Kõiki sündmusi ei osanud projekti koostamisel kaks aastat tagasi ka ette näha. Nii muudetakse paiguti tööde järjestust.

Miks tööde lõppedes kipub kaevendite täitmise ja üleasfaltimisega olema üks rist ja viletsus?

Kapp: Osa kohti on saanud paremad kui enne olid. Ilmselgelt ei ole Riia tänava lõigus Väike kaar - Raudtee tänav asfalt nii tasane, kui enne oli. Seal on ajutine asfalt ja paigad tuleb uuesti täita.

Kohati peab aga peatöövõtjat ärgitama, et ta omakorda alltöövõtjatega räägiks – kui kusagil on lõik ära kaevatud, kipuvad augud jääma päris pikalt asfaltimata.

Sellega pole me ise ka rahul, see töö hilineb kohati väga palju. Kriitika on õigustatud ja sel teemal puskleme peatöövõtjaga.

Oleme paar hooba ka välja mõelnud, aga kui ikka füüsiliselt asfalteerijat võtta ei ole, siis... suur osa aurust läheb neil Narva maantee peale.

Kelle peale peaksin pahane olema, kui Riia tänaval enne viadukti avastan, et asfaldisse on jäänud sügav auk, killustikku seal enam pole, koht on aga tähistamata?

Kapp: Eks siis kohalik kaevaja on lohakas olnud. Meie nõue on, et tihedama liiklusega kohtades saaksid töö katkestamisel avad kaetud freespuruga. Loomulikult peavad need kohad olema ka tähistatud.

Ja lõpuks. On laekunud küsimus, miks tööpäeva lõpus, kui tänavailt kaob tihe liiklus, kaovad ka ehitajad ehk miks ei tehta torutöid mitmes vahetuses, eriti suure liiklusega tänavail.

Zimmer: Võin kinnitada, et Jalaka tänaval ja ka Riia tänaval käib töö poolteises vahetuses. On olnud ka juhtumeid, kus tööpäev on lõppenud südaööl. See sõltub paljudest asjaoludest, näiteks linnaliikluse ümberkorraldamisest, meie võimalusest veetorustik sulgeda, samuti teistest võrguhaldajatest.

Mingis lõigus võib töö kesta kuu aega, aga ei saa eeldada, et inimesed kuu aega järjest oleksid võimelised töötama 12 tundi iga päev.

Kapp: Kui kaevame kanalit piki tänavat, on edenemine meetrites kohe näha. Eritehnoloogiatega torustikku paigaldades ei pruugi iga augu juures pidevat tööd tõesti näha olla. Eks on õigus, et mõnes lõigus on töö edenenud uimaselt. Vahel on asi tööjõunappuses, torumeeste põud on tõsine.

See projekt on natuke vingem kui kohalik tööjõu olukord võimaldab, kõik brigaadid kurdavad tööjõupuudust. Pole võtta töödejuhatajaid ega töömehi.

Arvamus

Üksikute objektide lõpetamise ja esmase asfaltkattega oleme pidevalt tegelnud. Asfalt on väga raske järele tulema. Inimesed saavad aru, et kaevatakse ja seda ongi vaja, aga et tööfronti pärast kinni ei saa, see on tekitanud pahameelt.

Selliseid signaale on tulnud nii linnarahvalt kui ka meie oma järelevalvelt.

Küsimus on selleski, et üks tänav peab olema valmis, et teist saaks kaevama hakata. Me ei saa päris šveitsi juustu teha, et kõik on läbi uuristatud.

Liikluskorraldus üritab kogu ümbersuunamist ja märkide paigutust kooskõlastada, aga on palju inimlikke faktoreid, mistõttu mõnd märki ei võeta õigeaegselt maha ja järgmisse kohta ei jõuta vahel õigel ajal üles panna.

Rein haak
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja