Haiglas on televiisor, aga internetti Komp oma sülearvutiga Puusepa tänava põhikorpuses ei pääse. Sestap kuluvad tema päevad varem arvutisse laetud tarkvara põhjal interneti kodukülje meisterdamisele, arvutist plaatide kuulamisele ja filmide vaatamisele. Komp peab ise end rahulikuks inimeseks, kes saab hakkama ka internetita. «Aga mõnda närvilisemat hoiaks arvuti ja internet päris hästi ühe koha peal paigal,» arvas ta. Haiglas viibitud aja jooksul on Komp kohanud teisigi sülearvuti kaasa võtnud patsiente. «Inimestel oleks mugav suhelda interneti abil kas MSN Messengeris või Skype`is,» lisas ta. Osa inimõigustest Praegu kasutab internetti juba valdav osa Eesti elanikkonnast ning ka sülearvutite omanike hulk kasvab väga kiiresti. Aga vaid väikeses osas Eesti haiglapalatitest saavad patsiendid oma kaasavõetud arvuti WiFi või kaabli kaudu netti ühendada. Osal mobiilidest leiduv GPRS-funktsioon võimaldab küll kulukat ja aeglast internetiühendust, ent tavaelus GPRSi mitte kasutav inimene ei tee seda üldjuhul ka haiglas. Haiglate Liidu tegevdirektori Siim Markuse kinnitusel on aga haiglatel praegu patsientide internetiühendusest märksa olulisemaidki probleeme, millega tegeleda. Siiski on internet aja ja patsientide survel tasapisi juba praegu haiglapalatitesse jõudnud. Sel kevadel rajasid Tartu linn ja Tartu Ülikooli Kliinikum kahasse tasuta WiFi leviala kliinikumi Puusepa 8 haiglahoonesse. Sellega sai aga kliinikumi infotehnoloogiapoole eest vastutava juhatuse liikme Mart Einasto sõnul kaetud ainult haigla Puusepa tänava poolne külg. «Kui ehitame uue hoonekompleksi, siis saab terve maja internetiga kaetud,» lisas ta. Juurdeehitise valmimiseni kulub aga veel paar aastat. Osaline WiFi internetiühendus on ka Riia 167 majas, kus asuvad kopsukliinik ning spordimeditsiini ja taastusravikliinik. Samuti paigaldati internetiühendus Lunini tänava lastekliiniku kolmandale korrusele, kus selle aasta lõpuks peaks aga WiFi levi olema kättesaadav terves majas. Kui näiteks teatud tüüpi mobiiltelefonid võivad tekitada häireid mõne keeruka haiglaaparaadi töös, siis WiFi kasutamine pole seni mingeid probleeme põhjustanud. Einasto märkis ka, et huvi internetiühenduse olemasolu vastu on erinevates osakondades erinev, kõik sõltub patsientide east ja haigusest või vigastusest. «Huvi on eelkõige seal, kus on nooremad ja aktiivsemad inimesed,» lausus ta. «Näiteks taastusravis on meil sporditraumadega noored inimesed ja seal on ka WiFi levi. Aga oma lap-topiga internetiühenduse küsijaid tuleb päev-päevalt rohkem.» Külatee haiglatele Einasto kinnitusel võiks sarnaselt omaaegse tiigrihüppega või Külatee projektiga olla spetsiaalne riiklik alammeede ka haiglate patsientidele interneti võimaldamiseks. «Seni pole interneti pakkumine patsientidele olnud haiglatele esmatähtis,» tunnistas ta, Kui riik võtaks sellise projekti vedada ja rahastada, siis võiks haiglatesse Einasto kinnitusel sättida ka üldkasutatavad lauaarvutid, mida saaksid kasutada need patsiendid, kel sülearvutit pole. Tartu linnavolikogu aseesimehe ja linna internetiseerimise ühe eestvõitleja Hannes Astoki kinnitusel aitaks internetiühenduse võimaldamine inimestel haigevoodiski ühiskonnale kasulik olla. «Sa oled mingi jalatraumaga voodis, aga pea ju töötab,»
lausus Astok. «Ma arvan, et kui haiglaid selles projektis väljastpoolt toetada,
siis vähemalt Tartu haiglates ei võtaks patsientidele internetiühenduse loomine
väga kaua aega. Kui noorem inimene pole kaks tundi MSN Messengeris olnud, tunneb
ta ennast halvasti – ja see ei mõju ju ravile hästi!» |
kõik galeriid
