1. Rektor valitakse viieks aastaks. Milliseks kujuneb sinu juhtimisel selle ajaga Tartu Ülikool? Volli Kalm Minu märksõna on inimene – kõik, mida me ülikoolis teeme, teevad inimesed ja inimesele. Ülikooli liikmeskond tunneb heameelt ja uhkust, et õpib või töötab just Tartu Ülikoolis, kus peetakse lugu akadeemilistest traditsioonidest ning arvamuste mitmekesisusest. Ülikooli liikmeskond hindab universitasele omast mitmekülgsust ja eeliseid. Nüüdisajastatud on nii õpi-, olme- kui ka töötingimusi, valminud on keemiahoone ja füüsikum. Õppejõud ja teadurid saavad konkurentsivõimelist palka, neil on võimalik täie pühendumusega tegelda õppe- ja teadustööga, nende tegevusi toetab motiveeritud ja kompetentne tugistruktuur. Tartu Ülikool on juhtiv teadusülikool Eestis ning hinnatud partner rahvusvahelises koostöös. Üliõpilas- ja töötajaskond on praegusega võrreldes paljurahvuselisem. Alar Karis Täpne vastus eeldaks jumalikku prognoosimisvõimet, mida mul paraku pole. Viie aasta pärast elame kindlasti teistsuguses maailmas. Seda, et maailm meie ümber võib päevapealt muutuda, kogesime mõned nädalad tagasi. Nende sündmuste edaspidisel tõlgendamisel on vaieldamatu roll ka ülikoolil. Veelgi enam, sellised sündmused võivad mõjutada ja mõjutavad ülikoolide arenguid. Näeksin, et ülikool oleks oma loomult piisavalt paindlik, et ümbritsevast tulenevatele mõjutustele reageerida. Ja mitte ainult reageerida, vaid neid ka ette näha. Tahaksin, et viie aasta pärast oleks ülikool toime tulnud enese muutmisega, et see väärtuslik, mis praeguses ülikoolis on, säiliks, ja see, mis puudub, lisanduks. Ülikool peaks olema keeleliselt ja kultuuriliselt avatud. Tänases Euroopas on tuhandeid ülikoole, millest paljudel, kui mitte enamikul, on sarnane eesmärk: saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks. Usun, et viie aasta pärast on ülikool leidnud selles ülikoolide paljususes oma eripära. Olen kindel, et siis on lisaks meie tunnustatud teadlastele tuntud ja tunnustatud ka ülikool kui institutsioon. Ja mitte ainult Euroopas. Margit Sutrop Avatud euroopalikuks ülikooliks, kus akadeemiline vaim on seljatanud rehkendava ja sahkerdava vaimu. 2. Ütle ühe lausega, mis on Tartu Ülikool. Volli Kalm Ülikool on teadmiste ja rahvuskultuuri looja, intelligentsi kasvataja ning seeläbi kogu ühiskonna intellektuaalne liider ja arengumootor. Alar Karis Tartu Ülikool on Eestile ainuomase ja kordumatu hariduse, kultuuri ja teaduse kandja, see on koht, kus antakse noorele inimesele parim ettevalmistus eluks. Margit Sutrop Tartu Ülikool on Eesti riigi ja kultuuri alustala. 3. Kuidas kavatsed ülikooli läbi aidata lähenevast demograafilisest august? Volli Kalm Negatiivse kõrval peab alati nägema ka uusi võimalusi, üks arengutest saab olema üliõpilaste/õppejõudude suhtarvu paranemine. Riigil jätkub tarkust õppijate vähenemise taustal suurendada õppekoha finantseerimist selle tegeliku maksumuseni. Teaduskonnad, kus enamik eelarvest moodustub haridussummadest, keskenduvad lähimate aastate jooksul teadusprogrammide, Euroopa Liidu raamprogrammide ja projektidest tuleneva eelarveosa olulisele suurendamisele. Ülikool laiendab välisüliõpilaste vastuvõttu, eriti kraadiõppesse, kuid selle esimene eesmärk on rahvusvahelistumine. Alandamata vastuvõtu nõudeid, väheneb Tartu Ülikoolis õppivate bakalaureuseastme üliõpilaste koguarv, kuid suureneb nende proportsioon üliõpilaskonnas. Otstarbekas on laiendada lihtsustatud korras ülikooli saajate ringi motiveeritud noortega (medaliomanikud, teaduskoolide ja õpilaste teadusühingu liikmed, olümpiaadidel edukalt osalenud), ühtlasi korraldades eksameid ülikooli juures (sh vene keeles) neis ainetes, milles kandidaadid ei sooritanud riigieksamit. Laiendame oluliselt täiendkoolituse ja ümberõppe võimalusi ülikooli juures. Alar Karis On selge, et gümnaasiumilõpetajate vähenemisest tulenev demograafiline auk mõjutab ülikooli. Vähemal määral ehk otseselt ja arvuliselt, aga kaudselt kindlasti. Võiks arvata, et üliõpilaste arvu vähenemine annaks omakorda võimaluse õppejõududel rohkem üliõpilasele pühenduda. Paraku ei vähene üliõpilaste arv ühtlaselt, vaid pigem valdkonniti, seetõttu võib huvi mitmete erialade vastu kahaneda. Viimane on omakorda sõltuvuses riigieksamite valikust. Seetõttu tuleks luua tingimused, et riigieksamite tulemuste kõrval valiks ülikool tudengeid sisseastumiseksamite, vestluste, gümnaasiumi lõputulemuste ja muu sellise põhjal. See tagaks enamatele ligipääsu ülikooliharidusele.
> Loe edasi |
