Kaugemale tagasi vaadates on vaimusilmas midagi näha ja ette kujutada just tänu neile, kes oma aega jäädvustasid ning ka olnud aja märke lugupidavalt kohtlesid ja talletamisväärseks pidasid.

Ka meie ajaloo- ja teatmeraamatud viitavad oma algallikatele. Vanu käsikirju, joonistusi, köiteid ja esemeid hoitakse kui kallist antiikset varandust arhiivides, raamatukogudes ja muuseumides.

Eelmisel nädalal, just Euroopa päeval, avati Tartu linnamuuseumis näitus Johann Christoph Brotze Eesti- ja Liivimaa joonistustest.

Üsna mõistetav, et n-ö üldrahvalikult Brotze nimi tähendusrikkaid seoseid ei tekita.

Ajaloouurijaile on aga too aastatel 1742–1823 elanud mees tänaseni autoriteet. Tema 10-köiteline ajaloomaterjalide kogu (3130 lehekülge) on allikaks, millest siiamaani ammutatakse teadmisi Liivimaa (kuni 1917. aastani haaras Põhja-Läti, Lõuna- ja Kesk-Eesti alad) ja Eestimaa kohta.

Näituse avamisel viibinud ajaloodoktor Raimo Pullat ütles muu hulgas, et Euroopas teatakse, kes oli Johann Christoph Brotze.

Saksamaal sündinud Brotze suundus pärast Leipzigi ja Wittenbergi ülikooli lõpetamist Riiga. Ta tuli 1768. aastal Riia raehärra von Vegesacki juurde koduõpetajaks.

Raehärra oli aga innukas muinsustekoguja ning äratas oma ajaloodoktorist koduõpetajaski huvi tema uue asukohamaa mineviku vastu. 46 aastat töötas Brotze Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetajana, lõpuks pühendas ta end täielikult ajaloole.

Brotze oli ülikoolis õppinud tehnilist joonistamist, teoloogiat ja filosoofiat. See kõik oli suurepärane varustus tema edasiseks tegevuseks Liivimaal.

Brotze tegi koopiaid, joonistas üles kõik, mis tundus talle oluline ja talletamist väärt. Ta joonistas Liivi-, Eesti- ja Kuramaa linnade ja väiksemate asulate vaateid, jäädvustas muinaslinnuseid, kirikuid, mõisahooneid, elumaju ja sildu. Tema tähelepanu köitsid linna- ja maaelanikud, nende riietus, tööriistad ja tarbeesemed ning liiklusvahendid.

Hilisemad ajaloouurijad on Brotzele tänulikud selle eest, et ta jäädvustas vaadeldava väga täpselt ja lisas juurde ka kirjalikke selgitusi ning piirkonda puudutavaid ülevaateid.

Brotze 10-köiteline kogu sisaldab rikkalikult ka Eestimaa andmeid. Ta on kogunud jooniseid ja materjali Eesti kihelkondade kohta.

Tema teoses on Tartu, Viljandi, Pärnu, Kuressaare, Tallinna ja Narva ning mitmete teiste Eestimaa asulate pilte ja kirjeldusi.

Mitmete Brotze kogus leiduvate joonistuste autor on Tartu lähedal Võnnus elanud baltisakslasest kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber (1770–1850), kes tundis sügavat huvi Eesti muinasaja ja ajaloo vastu ning aitas samuti Liivimaal ja Eestimaal olnut ning olevat kinni püüda ja tallele panna.

Pühendunud isikute osa ajaloos on hindamatu.

Brotze talletuste vastu tunnevad tänaseni huvi erinevate elualade inimesed – üliõpilased ja teadlased, restauraatorid ja arhitektid, muuseumide, arhiivide ja kirjastuste töötajad nii Lätist, Eestist kui välismaalt.

Kena kahe sajandi tagune Brotze ja Körberi koostöö näide ilmus hiljuti, 29. aprillil Eesti Päevalehe ajaloo küljel («Kes oli saarlaste suurjumal Taarapita?»). Joonistusi Brotze varamust on meie ajaloolased kasutanud 2003. aastal ilmunud Eesti ajaloo IV köites.

Brotze koondatud materjalide sage ja järjepidev kasutamine on neid kahjustanud. 1992. aastal hakkasid Läti Ajaloo Instituut ja Läti Akadeemiline Raamatukogu avaldama uut väljaannet Brotze joonistuste ja ajastu kirjeldustega.

Kavandatava sarja seni ilmunud kolm köidet sisaldavad pilte Riia ja selle ümbruse ning mitme teise Läti piirkonna kohta. Koostamisel on järgmised Läti alasid kirjeldavad köited.

Sorosi fondi toetusel on restaureeritud Brotze koguteose kahjustatud köited ning loodud 10-köitelise ajaloomaterjalide kogumi «Monumente» digitaalne arhiiv.

Eestlastele on põnev, et käsil olev väljaanne sisaldab Brotze kogus leiduvaid Eestimaa vaateid ja neid täpsemaid selgitusi. Eesti-alase materjali valmistab publitseerimiseks ette ajaloodoktor Raimo Pullati juhitav toimetus.

Oma kodukandi 18. sajandi näolisi asulaid, linnu, tolleaegseid inimesi töö- ja puhkeajal, samuti nende riietust ja väljanägemist ei kujuta tavakodanik kuigi hästi ette... Tallinnas ja Saaremaal said huvilised tänu Lätist Eestisse toodud näitusele omakandi ajalukku tagasi vaadata.

Oma kodukandi 18. sajandi näolisi asulaid ja inimesi ning nende riietust ei kujuta tavakodanik kuigi hästi ette...

Paari nädala eest tõid Brotze jäädvustused Tartusse Läti Akadeemilise Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Valdis Mazu-lis ja assistent Aija Taimina.

Koos meie linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Silja Parisega sättisid nad väljapaneku üles, andes nii ka tartlastele võimaluse näha joonistustel 18. sajandi Eesti- ja Liivimaad.

Näituse kui kahe naaberriigi kultuurisündmuse olulisust rõhutas Läti Vabariigi suursaadiku Rihards Mucinši ja kultuuriatašee Guntars Godinši ning Tartu linna volikogu esimehe Aadu Musta kohalolek.

Seintele laotatud Liivimaa ja Eestimaa ajalugu paelus näitusesaali astunuid mõnusalt pikaks ajaks.