«Parem ongi, et vingerjas end ei näita,» naeris Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. «Ta on ikka üsna õudse väljanägemisega kala.»

Jõeforell, angerjas, hink, kogred, loetles järvemuuseumi rajanud Võrtsjärve sihtasutuse turismikorraldaja Silvia Varik muuseumi elanikke. «Meie akvaariumides on praegu laias laastus pooled Võrtsjärve 34 kalaliigist,» ütles ta.

Jää läks tänavu üsna hilja ja sellepärast pole järvemuuseumi naabrid, Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse töötajad veel jõudnud muuseumi Võrtsjärve kõigi kalaliikidega asutada, selgitas vallavanem.

Kohvipaus järve kaldal

Kõik kalaliigid tulevad kindlasti, kinnitas Võrtsjärve sihtasustuse juhataja Jaanika Kaljuvee, sest järvemuuseum ongi rajatud silmaringi laiendamiseks ning nii väikestele kui ka suurtele keskkonnahariduse andmiseks.

Seminaride ja koolituste korraldamiseks on järvemuuseumis vajaliku tehnikaga suur seminariruum, mille põrandas on akvaarium. Seminariruumis on ka Võrtsjärvest püütud suurima kala, 19,9-kilose ja 112 sentimeetri pikkuse valgeamuuri mulaaž.

Elus kalu saab vaadata suurte akvaariumidega näitusesaalis. Limnoloogiakeskust ja muuseumi ühendavas klaasgaleriis on väike kohvik ja suveniirilett. Galerii järvepoolses küljes võib terrassil kohvi juua. Terrassist kiviviske kaugusel, otse Võrtsjärve kaldal on suur vaateplatvorm.

2002. aasta lõpus alanud järvemuuseumi rajamine ja sisustamine maksis ligi 3,8 miljonit krooni. Suurema osa rahast sai sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS). Eesti Maaülikool toetas ettevõtmist veidi üle 300 000 krooniga, teist sama palju lisasid sihtasutuse rajanud Võrtsjärve-äärsed seitse valda.

Üht-teist veel

Külastajatele on järvemuuseum nüüd avatud, kuid sihtasutus soovib seal veel üht-teist ehitada.

«Väliakvaariumid pole veel päris valmis,» rääkis Jaanika Kaljuvee. «Sissepääsu juurde tahame õue teha ka sellise akvaariumi, kus lapsed võivad kalu oma käega katsuda.»

Ja kindlasti on vaja teha korralik parkla, sest praegu pole suurtel bussidel muuseumi juures õiget peatuskohta. Lisaks tuleb sihtasutusel projekte kirjutades leida raha ka väga menukaks osutunud kalepurjekale päästevestide ja kempsu soetamiseks.