Raamatut saab vaadelda Eesti ajaloo käsitlusena, mille on kirjutanud täpne ja diplomaadina kaine vaatleja, teatasid «Kultuuriuudised».
Aasta enne Eesti vabaduse taassündi töötas suursaadik von Wistinghausen Peterburis Saksamaa peakonsulina, kelle alla kuulusid nii Eesti kui ka Läti.
«Riigipöörde päeval olime me Tallinnas. Siis sõitsime tagasi Leningradi (Peterburi) ja ülejäänud kaks päeva olime seal,» rääkis von Wistinghausen. «See oli väga dramaatiline, väga rabe aeg. Mul olid väga tihedad kontaktid härra Sobtšakiga ja tema noore abiga, keda kutsuti Putiniks.»
Raamat «Vabas Eestis» on suursaadiku toona tihedate ja pikkade tööpäevade lõpul päevikusse kirja pandud Eesti ajalugu.
Neile, kes Eesti riigi ülesehitamisest ise osa võtsid, on see meenutuste kroonika. Kõigile teistele aga täpne teave sellest, kuidas kujunesid erakonnad, kuidas loodi riiki uuesti algusest peale.
Uutele põlvkondadele on see meie maa taassünni ajalugu, seejuures südamega kirjutatud, diplomaatiliselt erapooletu, aus ja tundlik.
Henning von Wistinghausen on Eesti juurtega. Seetõttu on ta õnnelik, et esimese suursaadikuna vabasse Eestisse määras Saksamaa välisminister just tema.
Saksamaal on raamatu vastu huvi tundnud eelkõige estofiilid, siit ümberasunud baltisakslaste järeltulijad ja poliitikud.
Eesti riigi ülesehitamisel on ka suursaadiku hinnangul unustamatud teened Lennart Meril. Oma hea sõbrana meenutab von Wistinghausen Jaan Krossi.
|
