Sakslanna Lale veedab vahetusõpilasena kooliaastat Mart Reiniku gümnaasiumi 10. klassis ja elab oma Eesti kodus, sellepärast ütleb ta ka oma perekonnanimeks kõhklemata Hallik, kuigi passis seisab Eckardt. Saksamaal elab Lale emaga kahekesi, siin on tal aga Eesti emale lisaks ka kaks nooremat õde. «Ma armastan neid täpselt nagu oma peret,» õhkab pea aktsendita eesti keelt vuristav Lale. Kõige tähtsam on aktsepteerida teise pere reegleid, teab ta. Ja oma siinses peres on Lale täieõiguslik liige, mitte külaline – see tähendab nii prügi väljaviimist ja koristamist kui ka lõbusaid asju, näiteks looduses, teatris ja kontsertidel käimist. Vahetuspered hinnas Liis Hallik kuulis vahetuspereks olemise kohta kolleegilt, kelle juures üks välisõpilane aasta jagu elas, ja mõtles: miks mitte ka oma peremudelit muuta – nii saab ta vanemale tütrele anda võimaluse olla mõnda aega noorem õde. Hallik tunnistas, et kui alguses oli tal probleeme määratlemisega, kas Lale on talle rohkem noor sõbranna või tütar, siis nüüdseks on kõik paika loksunud ja vastavalt vajadusele oskab ta olla mõlema eest. Vahetuslast perre võttes ei pea kindlasti olema kodune, mittetöötav ema ega omama ülisuurt maja, kinnitas Liis Hallik, kõige tähtsam on, et omavaheline klapp on hea. Juba augustis saabuvad YFU õpilasvahetusprogrammi käigus Tartusse uued välisõpilased, kellele praegu kodusid otsitakse. Keelepraktika YFU vahetusprogrammi spetsialisti Kaisa Treieri sõnul on pere kohustatud tagama õpilasele voodikoha ja söögi. Riided, koolimaterjalid ja lõbustused tasub vahetusõpilane oma pärisperelt saadud taskurahast, vahetuspered töötavad vabatahtlikkuse alusel ja neid ei tasustata. Treier märkis, et Eestis on siiani üsna palju suhtumist: kes see imelik võtab võõra inimese aastaks enda juurde elama! Võõrast saab aga õige pea vägagi oma ja kasu saab sellest mitmeti, keelepraktikagi on kasulik mõlemale poolele. «See aasta annab aga ka võimaluse oma peret paremini tundma õppida, suhted saavad selgemaks,» kinnitas Treier. Kui perega on Lale kohanenud, siis koolisüsteem tundub talle väga teistmoodi. «Saksamaal on rohkem dialoogi õpilase ja õpetaja vahel,» rääkis ta. «Siin õpilased põhiliselt konspekteerivad ja kuulavad.» YFU õpilasvahetusprogramm • Tartus õpivad Saksamaa, Prantsusmaa, Šveitsi ja Belgia noored praegu kommertsgümnaasiumis, Karlova, Forseliuse ja Mart Reiniku ning Ülenurme gümnaasiumis. Augustis uutele, aastaks saabuvatele välisõpilastele otsitakse praegu peresid, kes õppurid enda juurde elama võtaksid. • Rohkem infot www.yfu.ee |
