Rahvusvahelise ühenduse Aquatic Exercise Association (AEA, vesivõimlemise assotsiatsioon) koolitaja Ana Bea­­triz Gelio esimene etteaste oli laupäeval, mil ta jagas basseiniservalt õpetust rohkem kui 40-le Eesti vesiaeroobikatreenerile.
Pühapäeval oli Tartus Eesti vesiaeroobikafestivali esimene etapp. Festivali peakorraldaja Margit Lipstuhl rääkis, et brasiillanna kutsus ta Eestisse seepärast, et tutvustada siinsetele treeneritele Brasiilia vesiaeroobika eripära.

«Olen ise Eesti ainus AEA koolitaja ja olin Anaga varem mitmel korral kohtunud,» rääkis Lipstuhl. «Ta tahtis väga Eestisse tulla, nüüd oli selleks sobiv võimalus.»

Rändab mööda ilma

Ana Beatriz Gelio ütles, et käib vähemalt kaks korda kuus kusagil välismaal vesiaeroobikat õpetamas. «Põhjus, miks mind nii paljudesse riikidesse kutsutakse, on selles, et vesiaeroobika õpetus on Brasiilias kõrgel tasemel,» selgitas ta.

Küsimusele, millise mulje jätsid koolitusel Eesti treenerid, vastas Ana Beatriz Gelio, et võrreldes Ameerikaga on Eesti treenerite harrastatav stiil Brasiilia omaga hoopis sarnasem. «Ka teie trennid on jõulised, energilised ja hoogsad,» tunnustas ta.
Ana Beatriz Gelio lisas, et ta õppis ülikoolis kehakultuuri ja vesi meeldib talle väga, vesiaeroobikat õpetades saab ta need kaks asja ühendada. Treenerina on ta töötanud 17 aastat, ise on aga vesivõimlemisega tegelnud umbes 20 aastat.

Rio de Janeiros peab Ana Beatriz Gelio mehhiko restorani. «Restorani omanikuna söödan kõigepealt inimestel kõhu korralikult täis, siis aga kutsun nad kõik vesiaeroobikasse kaalu maha võtma,» naeris ta.

Vaid näiliselt lihtne

Ana Beatriz Gelio kinnitab, et ehkki kõrvalt vaadates võib vesiaeroobika tunduda liigagi lihtne, annab see tegelikult üsna tõhusa koormuse.

«Igal juhul peab inimene ennast liigutama, kehaline aktiivsus on väga tähtis,» kinnitab brasiillanna. «Kui mitte vesi ja aeroobika, siis tuleks käia jooksmas või kas või lihtsalt jalutamas – peaasi, et ei jäädaks lihtsalt niisama istuma.»
Margit Lipstuhli väitel oligi vesiaeroobikafestivali peamine eesmärk seda ala tutvustada. Tema kinnitusel pole treeningud rasked, õpetatakse natuke iga stiili.

«Vesiaeroobika suur pluss on, et seda harrastades pole põrutusohtu, luud-liigesed on turvalises keskkonnas,» selgitas Lipstuhl. «Kuigi kohe ei pruugi sellest arugi saada, põletab vees võimlemine palju rohkem kaloreid kui sama tegevus kuival maal.»

Mehed kaasa ei löö

Naiste seas oli Aura keskuses vesiaeroobikaga tutvust tegemas vaid mõni üksik mees.
Miks meestele vesiaeroobika ei meeldi? Ehk nad lihtsalt häbenevad? Viimast väidet Lipstuhl ei usu, tema hinnangul peitub põhjus pigem selles, et mehed pole selle ala sisu endale veel teadvustanud, kuigi sobivat tegevust – näiteks veepoksi – jagub neilegi küllaga.

Järgmine vesiaeroobikafestival on aprillikuus Pärnus, suvel on sama üritus kavas Pühajärvel, sügisel ootavad ees Haapsalu ja Tallinna etapid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3