| «Ehk toob naisrektor ülikooli rohkem meestudengeid,» pillas rektorikandidaat Birute Klaas eile Tartu Ülikooli aulas, kui debatti pidanud professoritele esitati küsimus, kuidas tuua tudengite sekka rohkem mehi. Klaasi sõnul kannatavad meesüliõpilaste vähesuse all kõik Euroopa ülikoolid, kui välja jätta ehk tehnikaülikoolid. Ta tõi näiteks, et Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna soome-ugri keeleteaduse osakond üritas ühel aastal mehi juurde meelitada, lülitades vastuvõtu eelduseks olevate riigieksamite nimekirja ka matemaatika eksami. Õppemaks tõuseb«Tulemuseks oli, et saime veel rohkem tüdrukuid,» muigas Klaas. Rektorikandidaat Ene Ergma arvas, et meestudengite vähesuse põhjused algavad juba põhikoolis, kust paljud lapsed, eelkõige just poisid, välja langevad. Samas toonitas Ergma, et kõiki hädasid ei tohi ajada haridust nõudlevate naiste süüks. «Postimehes ilmus kord lugu pealkirjaga «Haritud naised ajavad ühiskonna kreeni». Minu meelest ajavad ühiskonna kreeni hoopis harimatud mehed,» sõnas Ergma. Kõik kolm rektorikandidaati andsid otse või kaude mõista, et on oodata õppemaksu tõusu. Kandidaat Volli Kalm ütles, et õppemaksu tuleb tõsta 1,5–2 korda, kuid seda eelkõige riigi suhtes. «Tasulistel kohtadel õppivad üliõpilased maksavad osal erialadel juba reaalset turuhinda, mis on suurem, kui riik maksab riigieelarveliste kohtade eest. Kas on normaalne, et spordigümnaasiumis õpetatava sportlase eest maksab riik aastas 89 000 krooni, meil õpetatava treeneri eest aga 40 000 krooni,» küsis Kalm. Kandidaat Klaas osutas, et probleem seisneb kõrghariduse üldises rahastamises. «See, et ka üliõpilane peab rohkem raha välja käima, on paratamatu,» kinnitas temagi. «Elu on läinud kallimaks ja ülikool peab oma investeeringud tegema.» Kalm kurjustas Debatil tõstatusid ka küsimused, miks pole akadeemilisel puhkusel viibival tudengil ravikindlustust ning miks nöörib riik lapsepuhkusele suunduvaid õppureid nigela vanemapalgaga. «Minu jaoks on arusaamatu, miks doktorantuurist sünnituspuhkusele siirduja sissetulek väheneb 6000 kroonilt kõige väiksemale vanemapalgale. Riik karistab õrnema soo kõige väärikamat osa ning siis oleme nukrad, et eesti rahva juurdekasv tuleb mingist muust otsast,» kurjustas Kalm. Ene Ergma torkas vastuseks, et kui doktorantide vanemapalga probleem olnuks õigel ajal riigikokku toodud, oleks vastav seaduseparandus juba ammu vastu võetud. «Seda aktsepteeriksid paljud erakonnad,» oli Ergma kindel. Ergma ja Klaas toonitasid vajadust tuua ülikooli juhtimisse rohkem demokraatiat. «Ju on põhjust, et kõik kandidaadid räägivad vajadusest demokratiseerida,» vihjas Ergma oma eelkäijale ja kriitikule Jaak Aaviksoole, kes debatti huviga esireast kuulas ning alguses Ergmaga ka kõhkleva käepigistuse vahetas. Ka Birute Klaas ütles, et ei usaldaks rektorina vaid iseenda pädevust, sest keegi pole geniaalne. Kalm rääkis samuti vajadusest ülikooli liikmetele muudatusi paremini seletada ning tagada ülikoolis üksteise austamine ja ladus suhtlemine. Kuid samas leidi Kalm, et erinevalt oma naiskonkurentidest sobiks ta rektoriks kõige paremini just seetõttu, et ei vajaks ametisse süvenemiseks pikka perioodi ega komisjonide moodustamist. «Mina võiksin kohe järgmisel päeval tööle hakata – see eristab mind teistest,» kuulutas Kalm. Ene Ergma vastas: «Kui ülikoolis on nii palju rahulolematust ja nukrusetunnet nagu praegu, siis… Teie, härra Kalm, võite küll kohe edasi minna, aga mina mõtleksin, kas ma lõikan edasi või natuke mõõdan ka.» 3 MÕTET • «Minu meelest ajavad ühiskonna kreeni harimatud mehed.» Ene Ergma • «See, et ka üliõpilane peab rohkem raha välja käima, on paratamatu.» Birute Klaas • «Arusaamatu, miks doktorantuurist sünnituspuhkusele siirduja sissetulek kahaneb kõige väiksemale vanemapalgale.» Volli Kalm |
