Teravad hambad leiavad ohvreid pea iga päev

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedamini hammustavad inimest koerad, vähem kassid, ütleb ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna hammustuste statistika.
Kõige sagedamini hammustavad inimest koerad, vähem kassid, ütleb ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna hammustuste statistika. Foto: Corbis / Scanpix

«Täna ei ole hammustusi olnud,» ütleb dr Merike Šeffer. Tõsi aga on, et kui mitte iga päev, siis vähemasti üle päeva puretakse küll. Koerte kõrval annavad tooni kassid. Võimatu pole, et hammustab naine.


27. septembril hammustas võõras koer inimest vasakust säärest. 24. septembril pures oma pere kass inimest paremast labakäest, 22. septembril hammustas oma pere kass peremeest vasakust käest.



Ja nii edasi.



«Kevaded, suved ja sügised on üldiselt hammustusterohked. Aastas tuleb meil aidata umbes 600 patsienti, keda on hammustatud,» ütleb traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku ambulatoorse osakonna vanemarst Merike Šeffer.



Erakorralise meditsiini osakonda on sattunud ka seahammustusega patsient, kes sai pureda seatapu käigus. On olnud hobuse ja roti hammustuste ohvreid.



Inimeste hammustused on harvad, aga mitte võimatud. Tavaliselt hammustab naine rivaalitundest oma sookaaslast, harvemini meest. Kui mees vihastab, siis ta lööb. Kui naine vihastab, siis ta hammustab (kas ninast või käest) või siis kisub juustest. «Kõik see juhtub muidugi tülide käigus,» märgib Merike Šeffer.



Hammustus otsaette


Aga inimese hammustusi tuleb ette ka lastel. Näiteks siis, kui hüpatakse mitmekesi batuudil. Juhtunud on  niisugunegi lugu, mil üks inimene astub bussist maha ja teine astub bussi peale ning saab otsaette hammustushaava.



«Viimasel ajal paistab jah, et tooni annavad kassid,» ütleb Šeffer, kui oma arvepidamist sirvib.



Kasside puremised on vihased selles mõttes, sest nende hammustustest 30–60 protsenti muutuvad põletikulisteks ja paranevad raskesti. Koerahammustustest lähevad halvaks 5–20 protsenti. Inimese hammustuste ohtlikkus jääb kuhugi nende vahele.



«Sülg sisaldab alati mikroobe ja see saastab haava,» põhjendab Šeffer. «Hammustushaav on enamasti rebenenud servadega, lisanduvad koevigastused. Kassi hammustused on otsekui torkehaavad ja põletiku suhtes eriti ohtlikud.»  


600 hammustust erakorralise meditsiini osakonnas ühes aastas on Šefferi sõnul stabiilne number, mis võiks ajapikku väheneda, aga ei vähene.



«Kui jälgitaks elementaarseidki loomapidamiseeskirju,» ütleb Šeffer ning peab silmas, et koeraga tänavale jalutama minnes kasutatagu lühikest rihma ja suukorvi. Omanik võib arvata küll, et ta sõber ei hammusta kunagi kedagi, aga miski pole kindel. Vahel lähevad jalutama viidud loomad omavahel purelema ja hammustada saavad omanikud, kes neid lahutama hakkavad.



Kodudes saavad mõnikord pureda väikelapsed, kui vanemad unustavad end kas kohvi jooma või lobisema ega märka, et laps on sattunud mängima koera toidukausi lähedale. Tulemuseks võib olla terveks eluks meelde jääv ränk psühhotrauma ja inetu arm näos.



Marutaud


Just marutõveohu pärast nõuavad kõik loomahammustused täit tähelepanu. Marutõbi on ohtlik viirushaigus, millele pärast sümptomite ilmumist ravi ei ole ja mis lõpeb surmaga. Haiguse peiteaeg on poolteist kuni kolm kuud. Vahel ka aasta. Kui on vähimgi kahtlus, et tegu võis olla haige loomaga, suunatakse inimene marutõvevastasele kaitsesüstimisele.



«Meil on kohustus kõikidest loomahammustustest teatada tervisekaitseinspektsioonile,» ütleb Šeffer veel ja palub, et inimesed ärgu pahandagu, kui neile esmaabi andes küsitakse, kas nad teavad loomaomaniku nime ja aadressi.



Arstid ei küsi seda isikliku uudishimu pärast, vaid seepärast, et neist loomadest tuleb teatada ja et veterinaar saaks neid 14 päeva jälgida.



Tartu tervisekaitsetalituse epidemioloog Sirje Plank ütleb, et ei sel ega viimasel aastal ole marutaudijuhte Tartumaal õnneks olnud.



Mis loomahammustustesse üldse puutub, siis tänavu on neid Tartumaal registreeritud juba 274, neist 31 leidis aset septembrikuus.



Merike Šeffer ütleb lõpuks, et ainuke asi, mida hammustuse puhul ise teha, on pesta haava rohke veega või desinfitseeriva lahusega, milleks sobib näiteks kaaliumpermanganaadilahus. Ise pulbreid peale riputada ja salve määrida ei tohi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles