Meeksi vallavanem tegi eile graafikuid, mille järgi ametnikud hakkavad uuest kuust vahetustega tööl käima, sest volikogu otsustas viimases hädas kärpida valla töötajate palka poole võrra.
Meeksi vald sipleb rahapuuduses
29. september 2009, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meeleolu on meil väga nukker,» ohkas Järvselja raamatukogu juhataja, Meeksi vallavolikogu liige Ene Runtel eile. Ometi hääletas ta volikogus ettepaneku poolt kärpida valla töötajate palka oktoobris ja novembris 50 protsenti.
Meeksi vallavanem Boriss Rõžov ei tahtnud palga vähendamise põhjustest pikalt rääkida. «See on tingitud viisist, kuidas meie valitsus peab Eesti Vabariiki üleval,» ütles ta.
«Palga vähendamine oli kaine mõistuse otsus, teisiti ei saanud,» märkis Runtel. «Küsimus oli Mehikoorma kooli jätkamises, õpetajatele palga maksmises.» Väheste lastega Mehikoorma kooli ülevalpidamiseks ei piisa riigi makstavast pearahast, vald peab kooli töös hoidmiseks üsna palju raha lisama.
«Riik meile kooli pidamiseks raha juurde ei anna, kuigi võiks, sest kool on maal oluline koht,» rääkis Runtel. «Ei jäänudki muud üle kui vähendada valla töötajate palka.»
Poole asemel veerand
Poole väiksem palk tähendab, et Runtel peab kahel järgneval kuul raamatukogu lahti hoidma kolm päeva nädalas.
Enda vähenevat palka Runtel kõneks ei võtnud, märkides vaid, et raamatukogutöötajate palgad polnud ka enne kärpimist sugugi suured. Märksa rohkem häiris teda teistega juhtuv.
«Meerapalu raamatukogu juhataja töötas meil seni poole kohaga, aga nüüd jääb talle ainult veerand kohta,» rääkis Runtel. Eriti murelikuks teeb teda Järvselja raamatukogus seni veerand kohaga töötanud kütja, kelle palga poole võrra vähendamine tähendab veidi üle 500-kroonist palka. «Ta on noor inimene, kuidas sellise rahaga ära elada,» ohkas Runtel.
Meeksi valla palgakärbe puudutab kümmekonda inimest, kes töötavad kolmes raamatukogus, kultuurimajas ja vallavalitsuses. Ainsana jäi palk poole võrra vähendamata vallavalitsuse majandusjuhatajal, kes veab abivajajatele toitu ja muud vajalikku kraami.
«Mul pole hullu, saan hakkama,» märkis Rõžov. «Aga enamikul inimestest oli meil palk 4000–4500 krooni. Neil on hulga hullem olukord.»
Meeksi valla kodulehe andmetel sai vallavanem mullu vaid põhipalka, mis oli veidi üle 10 700 krooni kuus. Esimese, kümneprotsendise palgakärpe tegi Meeksi vallavolikogu tänavu märtsis.
Vallavalitsuses töötatakse oktoobris ja novembris poole kohaga. «Seame sisse vahetustega töö, kord on tööl üks, kord teine ametnik,» tutvustas vallavanem uut töökorraldust.
Sissetulekute vähenemisega tuleb leppida ka vallas töötavatel õpetajatel, sest volikogu otsustas, et koolivaheajal õpetajatele palka ei maksta, neil tuleb sel ajal võtta palgata puhkust.
Mis detsembris saab, ei oska vallavanem öelda. «Siis teeb otsuseid juba uus volikogu,» ütles Rõžov.
Sissetuleku peatse vähenemisega tuleb leppida ka Peipsiääre ja Laeva vallalt palka saavatel inimestel. Laeva vald vähendab töötajate palka ja tööaega oktoobrist aasta lõpuni kuni 20 protsenti.
Viiendik vähemaks
«Tööaeg küll väheneb, kuid töö tuleb ikka ära teha,» märkis Laeva vallavanem Väino Kivirüüt. Seni on vald palga vähendamise asemel kasutanud muid võimalusi, näiteks on kõik olnud nädala tasustamata puhkusel.
Peipsiääre vallavolikogu otsustas, et oktoobris, novembris ja detsembris väheneb vallalt palka saava 56 inimese töötasu 20 protsenti. Juunis oli vallavalitsuses töötavate inimeste palka vähendatud kümme protsenti.
Palga vähenedes lüheneb Peipsiääre vallas ka tööaeg: kaalutakse nii tööpäevade lühendamist kui ka reede vabaks tegemist. «Elu oli just minema hakanud, aga siis jäi kõik seisma, justkui jäätus,» ohkas Peipsiääre vallavanem Niina Baranina. «Nüüd elame nii, nagu riik elab. Vaid jumal teab, mis uuel aastal saab.»
Võimekad ja vähem võimekad
Eesti omavalitsuste võimekuse pingereas on kümne võimekaima omavalitsuse sekka mahtunud vaid üks Tartumaa omavalitsus, seitsmendal kohal olev Tartu linn. Pingerea viimase kümne hulgas on kolm Tartumaa omavalitsust: Peipsi-äärsed Piirissaare, Meeksi ja Peipsiääre vald.
Eesti 227 omavalitsust pani viimase nelja aasta võimekuse järgi siseministeeriumi tellimusel pingeritta OÜ Geomedia. Pingerea koostamiseks kasutas Geomedia omavalitsuse võimekuse indeksit, mis koosnes 28 komponendist.
Arvesse läksid näiteks elanike arv, majandustegevus, töötus, ülalpeetavate arv, omavalitsuse eelarve ja võlakoormus, ametnikud ning pakutavad teenused.
1. Viimsi vald (Harjumaa) 83,6 (võimekuse indeks)
2. Saku vald (Harjumaa) 82,9
3. Tallinn 82,4
4. Rae vald (Harjumaa) 82
5. Saue (Harjumaa) 80,5
6. Harku vald (Harjumaa) 79,3
7. Tartu 79,1
14. Ülenurme vald 72,6
33. Elva 64,4
55. Tartu vald 60,6
61. Nõo vald 59,5
86. Luunja vald 54,8
91. Tähtvere vald 54,1
99. Kambja vald 53,4
109. Rõngu vald 51,6
116. Rannu vald 50,8
121. Laeva vald 49,9
153. Puhja vald 45,2
159. Alatskivi vald 44,2
171. Haaslava vald 41,4
179. Mäksa vald 39,5
197. Konguta vald 36,9
205. Vara vald 34,7
209. Võnnu vald 33,2
214. Kallaste 30,8
219. Piirissaare vald 28,8
***
223. Meeksi vald 25,9
224. Põdrala vald (Valgamaa) 25
225. Alajõe vald (Ida-Virumaa) 23,4
226. Peipsiääre vald 22,2
227. Õru vald (Valgamaa) 13,3
Allikas: siseministeerium