Athena kultuurikeskuses esietendus Alan Ayckbourni romantiline komöödia «Dublant». Uus pole pelgalt lavastus, tegemist on ka verivärske teatritrupiga Tartus.
Komöödiate umbaias puhuvad uued tuuled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatritrupp Mängijad koosneb vabakutselistest näitlejatest, kellest enamik on lõpetanud tänavu Viljandi kultuuriakadeemia.
Näidend iseenesest tekitab küsimuse: miks anda värskelt kooli lõpetanud ja tahtejõust pakatavate noorte näitlejate teatritrupi avalöök inglise salongikomöödiaga, millel on keskpärane sisu ja mis pakub kesiseid mänguvõimalusi?
Selliseid eksituste komöödiaid on tülpinud ilmel nähtud nii suvistel vabaõhulavadel kui ka õnnetuseks ja õuduseks kutselistes teatrites.
Kahju näitlejatest
Kahju on noortest näitlejatest, kelle kanda on koleerilised-ülepingutatud rollid. Nad on surutud stamplikesse ja naeruväärsetesse (mis tegelikult naerma ei aja) osatäitmistesse, mis ilmselgelt nende võimeid ei ava, vaid pigem kammitsevad.
Selliste karakterite esitamine ei anna näitlejate talendi kohta hinnangu andmiseks piisavalt võimalusi. Teisalt tuleb tunnistada: nn ülinaljaka tegelase mängimine nõuab näitlejalt ehk enamgi energiat, et mäng oleks publikule vähegi vastuvõetav.
Pisut suuremaks pettumuseks osutus Alo Kurvitsa mängitud politseinik, kes «Dublandi» lavastuses ei olnud liha ega kala.
Vanemuises ja Emajõe Suveteatris suurepäraseid rolle teinud näitleja jäi seekord kindlasti alla oma võimete piire. Tema olemus ja funktsioon jäid kaugeks ja võõraks: polnud temas seda õiget juhti oma alluvatele, ei pahelisust, õilsust ega kavalustki. Tema mängitud tegelane jäigi ebausutavaks.
Seebitähtedest etemad
Peategelased Rosie (Natali Lohk) ja Sam (Rauno Kaibiainen) tõusid kindlasti trupikaaslaste mängitud rollide hulgas esile, kuigi esmamulje tekitas kõhklusi.
Nende omavaheline tõmme, energia ja mängulust olid etenduse edenedes kohe kindlasti suuremad kui nii mõnelgi «Kodu keset linna» seebitähel.
Duo omavaheline jahmerdamine kiirgas naiivsust, seksuaalsust, kohati teisest üle olla tahtmist. Kõik see oli esitatud nii siiralt ja kaasahaaravalt, et sellist naiivrealistlikku armuvalu vaataks kohe teinegi kord.
Romantiline komöödia «Dublant» oli žanrivalikust hoolimata vaadatav – just näitlejate nooruse pärast. Värske veri annab alati uue hingamise, ja seda on teatri poolest umbsevõitu Tartus tarvis.
Kirju tulevik
Mängijate trupi esmalavastuse põhjal on näha, et noortes on näitlejavõimekust küllaga, kui ainult lavastajad leiaksid neile sobivaid ja jõukohaseid rolle. Lavastus «Dublant» seda kindlasti ei võimaldanud. Aga see pole näitlejate möödapanek.
Ju usub noortesse ka teatrijumal, sest pimedas saalis köitis vaatajate tähelepanu prožektorivalguses tiirlev kirjut tulevikku ennustav tiivuline – paabusilm.
«Dublant»
• Teatritrupp Mängijad esietendas Tartus Athena kultuurikeskuse pööningusaalis 21. septembril Alan Ayckbourni romantilise komöödia «Dublant».
• Lavastaja Indrek Apinis.
• Järgmised etendused 3., 4., 9., 23. ja 24. oktoobril.