Julge hundi rind ei värise tõepoolest: Palamuse külje all, sisuliselt külas, on hundid viimasel ajal poole tuhande lambaga karjas loojakarja saatnud ligi sada looma. Tagatippu leiti samast ka murtud hundikutsikas.
Tabamatud võsavillemid rapivad lambakarju
23. september 2009, 07:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siinkandis on metsikult palju hunte, ma ei mõista inimesi, kes ütlevad, et las nad elavad, las nad murravad,» ägestus Jõgevamaal Palamuse lähedal lambaid pidav mees, kes ei soovinud ajalehes oma nime avaldada. «See pilt on ikka jube küll, kui lähed põllule ja näed veriseid laipu.»
Sel kuul on huntide tõttu ta ühes, ligi viiesajapealise karjas kaotanud elu kokku 93 lammast. Kõige hullemad tapatalgud korraldasid võsavillemid ööl vastu 14. septembrit, kui huntide pärast jättis elu 23 lammast.
Tõtt-öelda pole sellesse karja septembris kokku viis rüüsteretke korraldanud hundid teistel kordadel paremini käitunud. Näiteks läinud nädalavahetusel, ööl vastu laupäeva, murdsid soed seal karjas 19 ja ööl vastu 7. septembrit 16 lammast, edastas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni jahinduse spetsialist Hettel Mets metsaliste kuriteod arvudes.
Lambakasvataja kahju võib veelgi suureneda, sest nende rünnete ajal on hundid vigastanud palju loomi, kellest veel mõne puhul tuleb kasutada hädatappu.
Kontroll on kadunud
«Ilmselt käib seal lambaid murdmas paar hunti, mitte terve hundikari, sest söödud on vähe,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Ta lisas, et peale Palamuse karja on hundid kõvasti kurja teinud ka Harju- ja Raplamaa piiril asuva Nissi kandis, kus on viimasel ajal murtud ligi sada lammast.
Palamusel oleva laastatud lambakarja omanik on pahane nii huntide kui ka inimeste peale.
«Meil on hunte liiga palju, kontroll nende üle on täiesti kadunud,» kurjustas ta. «Omal ajal sai jahimees hundi laskmise eest preemiat. Nüüd preemiat pole, hunte võib lasta ainult loaga. Nii nad ongi üle pea kasvanud. Riik küll kompenseerib huntide laastamistööd, kuid võrreldes nende loomade tekitatud ettenägematute kahjudega on see raha väike.»
Männili sõnul on Eestis hunte võrreldes varasemate aastatega tõepoolest rohkem, kuid tänavu pole neid rohkem kui läinud aastal. Mullu kütiti Eestis 156 hunti.
Hunt murdis hundi
Pärast teist rünnet Palamuse lambakarja vastu andis keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon jahimeestele seal huntide küttimiseks eriloa. Paraku pole ühtki võsavillemit veel tabatud. Kuid hundid seal tõesti liiguvad, sest jahimehed on näinud pimeduses hiilgavaid silmi.
Männil käis Palamuse lambakarja juures viimati pühapäeval, kuid siis mitte murtud lammaste, vaid murtud hundikutsika pärast. «Päris kindel ei saa olla, et selle kutsika murdsid hundid,» rääkis Männil. «Sellega võisid hakkama saada ka suured koerad, kuid see on siiski vähetõenäoline. Ilmselt murdsid ta siiski teise karja hundid. Hundikutsikad on praegu üsna abitud, neil pole hambaid, sest käib hammaste vahetus.»
Palamuse lambakarja omanik lõpetas huntidele toidulaua katmise ja ajab nüüd karja ööseks ulualla. Tänavune hundijaht algab 1. novembril.