/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
Kahe nädala pärast jagatakse Rootsis taas Nobeleid. Nominentide seas pole aga selgi korral ühtki eestlast. Wilhelm Ostwaldi sarnast Tartu Ülikooli endist kasvandikku ka mitte. Maailma ülikoolide edetabeleid juhtivatest ülikoolidest on Oxfordil näiteks 48 nobelisti, Harvardil aga 43. Rootsi Uppsala Ülikoolil on kaheksa nobelisti. Ainult lätlastest ja leedulastest oleme paremad – neil pole ühtki.
Miks on nobelistid ülikoolile nii tähtsad? Siiani pole võimalik olnud Tartu Ülikooli positsiooni maailma ülikoolide edetabelis määrata, sest 200 parimat Euroopa ülikooli märkiva Times Higher Education Supplementi nimekirja me ei mahu. Üleilmalisse Shanghai Jiao Tongi Ülikooli koostatava edetabeli 500 sisse samuti mitte.
Tegureid, mille alusel ülikoole hinnatakse, on mitmeid. Positsiooni määravad näiteks ülikooli rahastamise suurus ning teaduspublikatsioonide avaldamine rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades ja nende artiklite tsiteeringute hulk. Viimase näitaja poolest on eesti teadlased üsnagi tõsiseltvõetavad, ülikooli rahastamise, ühe õppuri kohta kulutatava summa ning teadusrahastuse poolest oleme aga kahtlemata vaeslapse osas. Eestis on kõrgharidusse suunatud raha protsent SKPst kümneid kordi väiksem kui näiteks Saksamaal või Soomes.
Üheks määravaks näitajaks on muu hulgas ka Nobeli või teiste teaduspreemiatega pärjatud teadlaste arv. Tartu Ülikooli üks Nobeli-omanik Euroopa parima ülikooli Cambridge’i 83 vastu? Arenguruumi on, vahendeid aga mitte, nagu selgub tänaste keemiaprofessorite arutlusest.