Tartu Ülikooli Kliinikumi juhi Urmas Siiguri sõnul on tõenäoline, et rahanappuse tõttu luhtub nii mõnegi patsiendi lootus veel sel aastal haiglaravile pääseda.
Urmas Siigur: latti allapoole lasta pole võimalik
21. september 2009, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Siigur, mida haigekassa plaanitav raviteenuse hinna odavamaks muutmine haiglale tähendaks? Kas patsienti ravitaks siis odavamate rohtudega ja ta haavad seotaks odavama sidemega?
Moodsa meditsiini põhimõtted ei võimalda teha «säästuravi», see tähendab muuta ravi sisu teenuse odavnemise huvides ja patsienti kahjustamata.
Tänapäevase meditsiini praktika tugineb teadusuuringutega tõestatud tõhusatele üldtunnustatud ravijuhistele. Ja needsamad ravijuhised on juba niikuinii kompromiss meditsiini võimaluste ja kulude tasakaalu võtmes. Latti allapoole lasta ei ole võimalik.
Jääb üle palgakärbe?
Jah, raviteenuse hinna alandamine tähendab praegu täiesti üheselt kärbet tööjõukuludes.
Tööjõukulud ehk palgad koos maksudega moodustavad kliinikumi kuludest poole. Jutuks olnud 6-protsendiline hindade langetamine tähendab puhtmatemaatiliselt 12-protsendilist palgalangust.
Mida tähendab Eesti tervishoiu jätkusuutlikkusele aga veel täiendav 12-protsendiline palgalangus lisaks aasta alguses tehtud kärbetele? Usun, et summaarne langus võib sel puhul ulatuda 17 kuni 20 protsendini!
Töövõtjate organisatsioonid on selgelt väljendanud, et see tähendab meedikute, eelkõige parimate spetsialistide triivi naaberriikidesse.
Mis saab aga ravijuhtude arvu vähendamisel?
Selgitan tausta. Kõigepealt: kliinikumi statsionaarsest ravitööst umbes kolmveerand on erakorraline ja vältimatu abi. Selle tööosa mahtu ei saa raviasutus kuidagi mõjutada.
Kliinikumi töö aluseks on aga leping haigekassaga, milles pannakse paika ravijuhtude arv ja juhu keskmine maksumus erialade kaupa: näiteks kirurgia, sisehaigused, günekoloogia, eristamata erakorralist ja plaanilist tööd.
Kuivõrd erakorralise töö maht on ennustatav vaid teatava tõenäosusega, on alati oht, et see võib ära süüa plaanilise töö raha, seda just kallite ravijuhtude näol.
Võtame ühe abstraktse eriala, kus keskmise ravijuhu maksumus on 10 000 krooni. Haigekassa lepinguga on paika pandud, et aasta jooksul ostetakse sel erialal 1000 haigusjuhtu 10 miljoni krooni eest.
Vastava kliiniku töö korraldamise ja patsientide plaaniliseks haiglaraviks registreerimise aluseks võetakse eelmiste aastate statistika, olgu siis selles näites 75 protsenti erakorralist tööd ja 25 protsenti plaanilist tööd.
Seega saab järjekorda panna aastaks 250 patsienti, mida ka tehakse. Tasakaal läheb aga sassi siis, kui tekivad kallid haigusjuhud. Kliinikumis ei ole mingiks harulduseks miljon ja rohkem maksvad komplitseeritud ravijuhud.
300 000 krooni ja enam maksnud haigusjuhte on kliinikumil näiteks sel aastal olnud 115.
Mis te siis kalli juhu tekkimisel teete?
Võtame meie näites, et aasta jooksul tekib ühel erialal kaks 210 000 krooni maksumusega erakorralist juhtu ehk 400 000 krooni puhast ülekulu. See tähendab, et need kaks juhtu kokku sõid ära 40 plaanilise haige raviraha.
Ehk kui need haiged olid juba pandud ravijärjekorda, siis tuleb tahes-tahtmatult neid järjekorras tahapoole nihutada.
Loomulikult ei ole see tuumateadus, millest haigekassa ega haigemaja aru ei saaks, ning selliste olukordade vältimiseks oli varasematel aastatel abiks n-ö haigekassa kallite ravijuhtude reserv, mille arvelt sõlmiti lisaleping.
Paraku on haigekassa selle aasta jooksul rahapuudusest tingituna reegleid muutnud. Kallid juhud tuleb katta haigla enda reservist. See on praegu ülimalt napp.
Plaanilisele haiglaravile registreerimine on selleks aastaks juba sõltuvalt erialast kuu või ka mitu kuud tagasi lõpetatud, sest järjekord on aasta lõpuni täis ning kõik uued haiged registreeritakse 2010. aastasse.
Aga kas need, kes juba järjekorras on, sel aastal ravile ikka pääsevad?
Analüüs jättis veel mõni nädal tagasi lootuse, et selleks aastaks järjekorda pandud plaanilised haiged saavad tänavu tõepoolest haiglaravile.
Nüüd on aga selge, et mõnel puhul tuleb meil haigeid lükata järgmisse aastasse. Püüame patsiente aegsasti teavitada ning leppida nendega kokku uue aja, mis sobib nii nende tervisliku seisundi kui isikliku elukorraldusega.
Kui paljusid patsiente see puudutab, sõltub aga väga suurel määral sellest, kas täiendavaid haigekassapoolseid kärpimisi või piiranguid sel aastal veel tuleb või ei.
Mida loodate enne haigekassa nõukogu uut kogunemist juhtuvat? Kuhupoole otsused küpsevad?
Haigekassa nõukogu koguneb praeguste plaanide järgi oktoobris, tõenäoliselt pärast kohalikke valimisi. Seega jääb läbirääkimisteks ja lahenduste otsimiseks ehk piisavalt aega.
Eelmise nädala kolmapäeva õhtul kohtusid haigekassa, haiglate liidu ja arstide liidu esindused esimest korda ühise laua taga. Loodan, et üheskoos leitakse lahendus, mis kõiki kõige vähem kahjustaks.