|
Tallinna Ülikooli kogunesid surmtõsised tegelased, kes isegi üksteise nime ei
teadnud, elukutsest rääkimata, sest enamus Vikipeedia toimetajaid kasutab
varjunime, vahendas ETV uudistesaade «Aktuaalne Kaamera».
Kuus aastat tagasi Ameerikas eraalgatusena loodud veebientsüklopeedia autorid
üle maailma on anonüümsed.
Eesti vikide armee on veel väike
«Kui me armeest räägime, siis armees on täissõdureid ja kaasalonkijaid ka,»
ütles Vikipeedia eestikeelse versiooni toimetaja Andres. Tema sõnul on Eestis
umbes 10-20 aktiivset inimest.
Norralasest laevanavigaator Ulf Larsen rääkis norrakeelse versiooni tegemise
kogemustest. Larsen arvas, et Wikipedia tõuseb analoogiliste lehekülgede hulgas
praeguselt viiendalt kohalt esikolme hulka Google'i ning Yahoo kõrvale.
«Me kasvame pidevalt,» kinnitas Larsen. «Eelkõige keeleversioonide
arvelt. Meil on kasutusel üle 200 keele ja neid tuleb juurde.»
Larseni sõnul on väga arvukaid keeli, mis pole kuigi hästi esindatud, näiteks
araabia keel üle 300 miljoni kõnelejaga. «Neil on vaid veidi rohkem artikleid,
kui väikese rääkijate arvuga eesti keeles. Seega kui avaldatakse rohkem
artikleid araabia keeles, tuleb juurde lugejaid ja liiklust Wikipedia
leheküljele,» selgitas Larsen.
Kõik veebientsüklopeedia artiklid on kirjutatud tasuta, nendes leiduva
informatsiooni õigsust kontrollivad vabatahtlikud kirjutajad vastastikku.
Wikipedia on sisuliselt sipelgapesa, milles leiduv on kogutud sipelgate
poolt, kes oma pesa ka koristavad.
Ulf Larsen ütles, et enamus vikisid osaleb, sest kirjutada millestki, milles
oled asjatundja, on lahe ja sellest on teistele ka kasu.
Entsüklopeedia on saadud kahe sõna liitmisel – wiki, mis tähendab havai
keeles kiire, ja entsüklopeedia. Wikipedia on veebisait, kus igaüks, kellel on
internetiühendusega arvuti, võib oma brauseris muuta, korrigeerida ning
täiustada kõiki artikleid. Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |