Tartu linna haridusosakonna juhataja Boris Goldmani sõnul on vaja koolis korda rikkuvate ja muul viisil probleemsete õpilaste probleemide tegelemiselt keskenduda ning kulutada nendega rääkimisele rohkem aega, suurem roll peaks olema ka kodudel.
Boris Goldman
Ühtset lahendust Goldman ei paku.
«Tähtis on õpilase taust, tuleb arvestada, et ühele mõjub üks viis, teisele teine, tuleb leida probleemi algpõhjus,» ütles Goldman Tartu Postimehele. «Aga kokkuvõttes tuleb rääkida, rääkida ja veelkord rääkida.»
Noorte kodud on Goldmani hinnangul väga erinevad ning ka sellega tuleb küsimuse lahendamisel arvestada, muidu võib see vahel viia kodus selle ületähtsustamiseni.
«Kodus võib probleem võimenduda ning tuleb isa kord nädalas koju ja hakkab siis nö kasvatama,» selgitas ta. «Kui aga lapsevanem ise ei käitu korrektselt, siis on ka lapsel väga raske leida õiget eeskuju, mida järgida.»
Goldman tõi välja kolm peamist põhjust, mis on viinud sagenenud probleemsete olukordadeni koolis.
«Aeg on muutunud, lõhutuid perekondi on palju - minu andmeil umbes 30 protsenti esimesse klassi astunud lastest olid mõni aasta tagasi üksikvanemaga perekonnast,» nentis Goldman. «Vanemad on seejuures suhteliselt hõivatud ning samas maailm on noorte jaoks üha enam avardunud.»
Olukord on liikunud tema arvates aga positiivses suunas, kuna koolides on üha arendatud tugisüsteeme ja nii on peaaegu igas koolis juba psühholoog ning sotsiaaltöötaja. Seega on noorte võimalused oma muredest rääkida avardunud.
«Olukordi pole aga mõtet üle forsseerida ning tahta liiga kiiresti liiga palju,» hoiatas haridusosakonna juhataja. «Seda eriti poistega, kellega on vaja rääkida, nad ei kannata näägutamist.»
Siiski loodetakse liialt palju koolidele, mis peaks jääma eelkõige õppimiskohaks.
«Kooli eesmärk on anda teadmisi ja teadmised tulevad läbi kasvatuse, mis peaks olema kodu ülesanne,» kutsus Goldman lapsevanemaid pöörama oma lastele suuremat ja hoolitsevamat tähelepanu.
kõik galeriid
