Ühiste nõudmistega läksid linnaga palgaläbirääkimisi pidama linnaraamatukogu, linnamuuseum ja mänguasjamuuseum. Neid kõiki esindas linnaraamatukogu lasteosakonna juhataja Ädu Neemre, kelle sõnul on palgaläbirääkimised kulgenud langevas joones. Alguses oli Eesti kõigil kultuuritöötajatel ühtne nõudmine – kolmekümneprotsendiline palgatõus. Pingeline eelarveNeemre sõnul selgus juba esimesel kohtumisel abilinnapea Jüri Sasiga, et kolmekümneprotsendilist palgatõusu ei tule mingil juhul. Kollektiivlepingu palgalisasse panid linnaraamatukogu, linnamuuseum ja mänguasjamuuseum sisse kahekümneprotsendilise palgakasvu. «Igal aastal on alafinantseering ja kunagi pole kätte saadud seda, mille nimel on välja mindud,» rääkis Neemre. «Elukallidus tõuseb kogu aeg ja käärid kultuuritöötajate palkade ja vabariigi keskmise vahel on aina suurenenud.» Linnavalitsus teatas aga ametiühingule abilinnapea Jüri Sasi suu läbi, et ka kahtekümmet protsenti ei tule: linnaeelarve on sel aastal nii pingeline, et miljoneid tuleb igalt poolt maha kraapida. Laia tänava sild olevat nagu must auk: sellele jääb 20–40 miljonit võlga, mis tuleb uude aastasse kantida. Sasi kinnitas Tartu Postimehele, et läinud aastatel tehtud otsused tuleb selle aasta eelarvest kinni maksta. «Ei saa kõike palkadeks laiali jagada,» sõnas ta. «Me ei suuda alati maksta seda, mida küsitakse.» Selle peale küsis ametiühing viieteistprotsendilist palgatõusu. «See on nagu lehmakauplemine,» muigas Neemre. Selle ettepaneku tagasilükkamist põhjendas Jüri Sasi ametiühingule laulupeomuuseumiga: kui selle saab kultuuriministeeriumi hallata anda, jääb miljon järele ja siis saavad kultuuritöötajad ehk viisteist protsenti palgatõusu kätte. «Kui kultuuriminister ütles, et tegemist on Eesti laulupeomuuseumiga, siis vähemalt ministeeriumipoolset rahalist tuge selle ülevalpidamiseks tahaks küll näha,» ütles Sasi. «Siis saaksime vabaneva raha tõesti suunata palgatõusudeks.» Patiseis Mõni päev tagasi lubas Sasi raamatukogu nõukogus, et kultuuritöötajate palk tõuseb rohkem kui kümme, aga vähem kui viisteist protsenti. «Palgaläbirääkimised on sellises patiseisus praegu,» nentis Neemre. «Linn surub meid vastu seina.» Neemre sõnul on toodud palkade ebapiisava tõstmise põhjuseks sedagi, et vaja on tõsta ka lasteaiapedagoogide palku. Sasi tunnistas, et sel aastal on palgatõusu osas prioriteediks lasteaiatöötajate palgad: «Kõrgharidusega lasteaiapedagoogide palk saab olema vähemalt 9360 krooni.» Sasi kinnitas, et kultuuritöötajate palgafond suureneb kaksteist protsenti: mõni saab palka juurde sellest rohkem, mõni täpselt niipalju. «See sõltub asutuse enda jagamisest,» sõnas ta. «Natuke on palk ikka suurem kui elukalliduse tõus.» Mänguasjamuuseum taotles linnalt juurde poolt majandusjuhataja kohta, töötajate juurdevõtmisega linn aga ei nõustunud. «Ma ei pea seda mõistlikuks, et võtta veel üks inimene tööle, kellel sisuliselt polegi seal midagi teha ja kellele tuleks kõrget palka maksta,» sõnas Sasi. Tartu Linnamuuseumi direktori Merike Toomase sõnul on nad küsinud palgatõusu, et ei jäädaks maha riigimuuseumide ja riigiraamatukogude palkadest. «Kümneprotsendine palgatõus rahuldaks meid sellisel juhul, kui elukallidus ei tõuseks,» märkis ta. Muuseumis ei tõuse palk arvestatavalt ka teaduskraadi pealt. «Kui ametnikud kraadiõppe läbivad, siis nende palk tõuseb, aga kultuuriasutuste töötajatel mitte,» rääkis Toomas. «Meil võib olla tööl doktorikraadiga inimene, kes saab 7600 krooni palka.» Sasi sõnul on soovid suuremad kui linn neid rahuldada saab. «Peame vaatama eelarvet tervikuna, mitte üksikute asutuste kaupa,» märkis ta. |
kõik galeriid
