Veekeskuse külastajad viskavad juba nalja, et basseini ujuma ei mahu, seal saab ainult mööda päid joosta. Pärastlõunal eriti hullEriti hull on olukord pärastlõunal, mil enamik radu on treeningurühmade päralt, teises basseiniotsas on vesivõimlejad ja organiseerumata harrastajad peavad hakkama saama kolmel rajal, kus võib tunda tõelist küünarnukitunnet. «Sportlased on kurjad. Harrastajad veel rohkem. Sellest on kurb. Endal on nutumaik suus, aga pole võimu midagi ette võtta,» ütles veekeskuse juht Tiia Teppan. Olukord on seda kurvem, et keskuse laiendamise plaaniga on põhjalikult tegeldud, isegi eskiisprojekt on heaks kiidetud. Paraku pole juurdeehitus, mis tooks nelja rajaga 25-meetrise basseini, linnale lähiaastail jõukohane. Abilinnapea Margus Han-son tõdes, et eskiisi alusel on oletatav ehitushind kalkuleeritud ja see on 80 miljonit krooni. «Mina siin ei julgeks küll vastandada ühtegi objekti, kas üks tuleb või ära jääb. Järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul ilmselt ehitada ei õnnestu,» lausus ta. Ehkki juba enne Aura valmimist algasid jutud erakapitali kaasamisest ja vahepeal pärast valmimist otsesõnu veekeskuse müügist, ei ole Hansoni sõnutsi praegu seda võimalust arutatud. Plaan veel toores Hanson väitis, et veekeskuse laiendamise plaan on toores ja nii tehnilised kui rahalised üksikasjad tuleb läbi mõelda. Kuna vana ja uus osa on Aura puhul orgaaniliselt seotud tervik, ei pidanud ta eraraha kaasamist uue osa ehitamisel kergeks. «See on keeruline, mitte võimatu,» möönis ta siiski. Lisaks linnaeelarvele ja laenule nimetas Hanson veekeskuse laindamise võimaliku rahastamisallikana ka eurorahasid. Tiia Teppan ütles, et Aura müük ei oleks linnakodaniku huvides, sest tooks kaasa hinnatõusu. Ta arvas ka, et linn võiks sotsiaalobjektid endale hoida. |
kõik galeriid
