Kui see oleks ühe mehe üksik lause, poleks ilmselt mõtet sellest välja teha. Aga ei ole. Taolist mõtet on väljendatud varemgi – ja mitte üks kord –, kui keegi otsustab hindama hakata, mida ajalehed kirjutavad ja mida mitte. Ja siis see välja öeldakse: ajakirjandus sellest ei kirjuta…
Värskeimalt tegi seda arhitektuuriloolane Urmas Oja, kes laupäevases Postimehe arvamuslisas AK kirjutas Tartu linnasüdamesse tulla tahtvatest kõrghoonetest. Aga mitte hoonetes pole küsimus. Oja kirjutas, et nendest kõrghoonetest ületab aeg-ajalt meediakünnise Künnapu & Padriku Tigutorn kui kas liiga kõrge või kentsakas ehitis, teinekord olevat juttu ka Emajõe ärikeskuse laienemisest, korraks on meediast läbi lipsanud hotell Dorpat ja veidi on kajastatud Austria arhitektide kavandatavat Jõekaare elurajooni. Kõik.
Mulle tundub, et Urmas Oja on tallinlane, sest tema mõtlemine on tallinlase oma. Ja see mõtlemine ütleb, et kui Tallinnas ilmuvad ajalehed (üleriigilised) neist asjust ei kirjuta, siis pole need asjad meediakünnist ületanud. See on liiga ahtake vaatenurk. Kohalik ajaleht (nende näidete puhul Tartu oma) on neist hoonetest kirjutanud märksa rohkem, kui üks kord – mõnes neist pole nii palju korruseidki, kui on olnud uudiseid ja lugusid.
Oleks seda öeldud see üks ja ainus kord, siis las olla. Aga ei ole.
Varemgi on avalikult väidetud, et ajakirjandus ei kirjuta tavalistest inimestest. Või et ajakirjandus ei kajasta kohalikku sporti. Ja mis kummaline – ütlejad pole lihtsalt tavalised lehelugejad, vaid inimesed, kes on hästi kursis nii Eesti suuruse kui ka ajakirjandusega. Neile oleks juba varem tahtnud hüüda (nüüd hüüangi): Eestis on olemas ka kohalik ajakirjandus, kes kirjutab tavalistest inimestest üsna sageli. Ja nii mõneski kohalikus ajalehes ilmub spordikülg lausa iga päev.
Et mitte jääda vaid hüüdjaks hääleks, oleks siinkohal paslik tuua mõned numbrid. Näitamaks, et iga ajalehte eraldi võttes ei võistle kohalik ajakirjandus küll üleriiklike ajalehtedega, kuid kokku arvates on kohalike ajalehtede mõju päris suur. Eesti Ajalehtede Liidu andmetel ütlevad oktoobrikuu ajalehtede tiraazid, et kohalikud ajalehed (kui võtta igast maakonnast üks ajaleht, aga nii mõneski maakonnas on neid lausa mitu) ületavad 120 tuhande piiri, mis on näiteks rohkem kui Postimees ja Eesti Päevaleht kokku.
Lugejate arv küünib kohalikel lehtedel ühtekokku üle 350 tuhande – selleski arvestuses ei jääda palju maha Postimehe ja Eesti Päevalehe lugejaskonnast kokku (376 tuhat).
kõik galeriid
